Kui Euroopa Liit koosneb suhteliselt iseseisvatest riikidest, siis rahaliidus käsitletakse meid ühe tervikuna ja praegu on tegemist terve eurotsooni usalduskriisiga, rääkis majandusõppejõud Andres Arrak.
Reitinguagentuur S&P teatas esmaspäeval, et võtab vahetult enne sel nädala toimuvat ELi Ülemkogu võimalikuks langetamiseks vaatluse alla 15 euroala riigi – sealhulgas Eesti, reitingud. See tähendab 50:50 võimalust, et järgmise 90 päeva jooksul võib euroala riikide reiting alaneda.
„See on loogiline, sest meie võime ju klassi priimused olla ja see on muljetavaldav, aga praegu pole tegemist enam üksikute riikide usalduskriisi, vaid kogu eurotsooni usalduskriisiga,“ kommenteeris S&P teadet Arrak.
Arraku sõnul oleme eurotsooni otseselt ja tihedalt integreerunud ja selge on see, et meid vaadatakse nüüd kui tervikut. Kui Euroopa Liit koosneb suhteliselt iseseisvatest riikidest, siis rahaliidus käsitletakse meid ikkagi ühe tervikuna, lausus ta.
Lisaks on Arraku väitel paradoks selles, et kriisist väljatulekuks peavad ennast lõhki laenanud Euroopa riigid rakendama olulisi kasinusmeetmeid ja kulusid kärpima. See tähendab, et ees on näha majanduskasvu pidurdumist nulli peale või isegi miinustesse. Kuna Eesti on avatud majandusega riik ning vägagi sõltuv oma ekspordist, siis kui Euroopa läheb kulude kärpimise teed, hakkab ka Eesti üldine majanduse kasvutempo oluliselt langema, rääkis Arrak.
Kui agentuur peakski kärpima Eesti reitingut kahe pügala võrra, mõjutab see õppejõu sõnul väga otseselt investeeringute voogusid ning intressi, millega raha meie riiki tuleb. „Investor Londonis või Wall Streetil ei tule Eestisse lehti lugema ega inimesi küsitlema, tema vaatab oma investeerimisotsustes ikka riigi reitingut,“ põhjendas Arrak.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!