Euroopa Keskpangas üleöö deposiiti paigutatud summad lõid esmaspäeval kõigi aegade rekordi, kui keskpangalt likviidsuslaene võtnud pangad raha teise käega uuesti keskpanka varjule toimetasid.
Euroopa Keskpanga andmeil kerkisid üleöö deposiiti paigutatud summad 411,81 miljardile eurole, mis ületab senise rekordi 2010. a juunist, mil keskpanka pargiti toona alles tuure võtva võlakriisi hirmus 384,3 miljardit eurot, kirjutas Wall Street Journal.
Keskpanka varjule viidud rekordsummad kõnelevad jätkuvast usaldamatusest pankadevahelisel laenuturul. Selle asemel, et oma vajadustest üle jäävad summad edasi laenata, eelistatakse need keskpanka varjule viia.
Ühtlasi näitab see, et likviidsust euroala finantssüsteemis jätkub, pärast seda, kui keskpank väljastas läinud nädalal enam kui 500-le euroala pangale pea poole triljoni euro ulatuses kolmeaastase tähtajaga laene. Operatsiooni eesmärk oli leevendada uue laenupõua hirme ajal, mil pankadel on väga raske turgudelt raha hankida. Levisid kuuldused, et suur Euroopa pank võib olla kollapsi äärel.
Üldises usaldamatuses on Euroopa Keskpangal tulnud etendada pankade jaoks ohutu vahemehe rolli, võttes neilt ühe käega deposiite ja laenates teise käega raha pankadele, millel endal on raha hankimisega raskusi. Ohutuse eest tuleb aga maksta – keskpangast saavad pangad laenu protsendise intressimääraga, hoiustamisel maksab keskpank aga aasta baasil intressi vaid 0,25%.
"Praegu on alles vara öelda, kas Euroopa Keskpanga laenuoperatsioon oli õnnestumine või läbikukkumine," ütles agentuurile Bloomberg ABN Amro vanemökonomist Aline Schuiling. "Praegu on aasta lõpp, turud on väga vaiksed ja paljud institutsioonid suletud. Aasta viimasel nädalal ei maksa fundamentaalseid järeldusi teha," lisas ta.
Üleöö deposiitide järsk kasv oli ootuspärane, kuna süsteemis on lihtsalt rohkem raha, ütles Commerzbanki strateeg Christoph Rieger.
Nobelist Robert Mundell ütles Bloomberg TV-le, et Euroopa Keskpanga kolmeaastase tähtajaga likviidsuslaenud on väga mõjukas sündmus, mis vähemalt mõneks ajaks igasuguse panganduskriisi välistab.
Erinevalt USAst ja Suurbritanniast on Euroopa Keskpank seisnud vastu survele turult massiliselt valitsuste võlakirju kokku osta. Selle asemel on Euroopa Keskpank eelistanud "õlitada" pangandussüsteemi, lootuses, et pangad raha ettevõtetele ja majapidamistele edasi laenavad.
Seotud lood
Otsus euroala baasintressi määr 1% tasemel muutmata jätta oli üksmeelne, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi täna kommentaariks – esimesed õrnad märgid annavad lootust olukorra stabiliseerumiseks.
Kommertspankade üleööhoiused Euroopa Keskpangas (EKP) jõudsid 482 miljardi euroni, mis on nüüdseks peaaegu sama suur kui möödunud kuul saadud likviidsuslaen, kirjutab CNBC.
Euroala pangad võtsid täna Euroopa Keskpangast 489 miljardit eurot kolmeaastast repolaenu.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.