2010. aasta septembris allkirjastatud laenulepinguga oli Eesti valmis Lätile laenama kuni 100 000 eurot, olukorra paranemisega seoses Lätil vajadust seda kasutada polnud ja seda raha ei kasutatud üldse.
Eesti laen oli osa rahvusvahelisest abist Lätile, mida Läti taotles 2008. aasta lõpul. Läti abiprogrammi maht oli kokku 7,5 miljardit eurot ja sellest osalesid IMF, Euroopa Komisjon, Maailmapank, EBRD, Tšehhi, Poola ja Põhjamaad – Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti.
Eesti-Läti laenuleping ja Põhjamaade vaheline koostööleping kirjutati Riias alla 21. septembril 2010. Eesti valitsuse korraldusega võimaldati sellega kuni 22. detsembrini 2011 Lätile laenu kuni 100 miljonit eurot, tähtajaga kuni 15 aastat selleks, et tagada Läti majanduse stabiliseerimise rahvusvahelise abiprogrammi realiseerimine.
Kuna Läti finantsolukord paranes programmiperioodi jooksul oluliselt, siis ei kasutanud Läti laenu kogumahus ning üksikute riikide, sh Eesti, poolt võimaldatud laene ei võetud üldse. Kokku võttis Läti Euroopa Komisjonilt, IMFilt ja Maailmapangalt laenu 4,4 mld euro ulatuses.
Läti abiprogramm lõppeb selle aasta 20. jaanuaril.
Möödunud aasta detsembris Euroopa Komisjoni ja IMFi poolt Läti programmile antud lõpphinnangus järeldati, et Läti valitsuse reformid on taganud programmi eduka täitmise ning lisafinantseerimist ei vajata. Läti tegevust hinnati nii eelarve konsolideerimises kui ka struktuursete reformide elluviimises õnnestunuks, millega soovitati ka jätkata, et saavutada eelarve struktuurne ülejääk ning riigivõla kriisieelne tase. Läti ambitsioonikad eesmärgid programmis seati eeskujuks ka teistele Euroopa Liidu ja IMFi programmidele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.