Miljardi euro investeerimine Leetu ei ole Eesti Energia juhatuse ega nõukogu otsus, sest mitte ükski riigi omandis olev ettevõte ei tee nii suuri investeeringuid omaniku otsuseta, märkis parlamendisaadik ja Eesti Energia nõukogu liige Kalle Palling (Reformierakond) välja saadetud teates.
"Otsus, kuidas Eesti energeetikas suurinvesteeringuid tehakse, vajab kindlasti laiemat kandepinda, kui ühe riigiettevõtte juhtide või nõukogu arutelu," ütles Palling. Ta põhjendas, et energiajulgeolek ja varustuskindlus nõuavad suurt investeeringut nii rahaliselt kui mõjukuselt. Investeeringu edukus puudutab iga inimest ja seetõttu peab enne rahaülekannete tegemisele eelnema põhjalik selgitustöö,“ rääkis ta.
Pallingu hinnangul on võimalus osaleda Leedu tuumajaama projektis hea energiaportfelli mitmekesistamise mõttes, ent riigile on see võimalus, mille kasutamine tähendab rahalist kohustust. "Igast kümnest Eestis tarbitavast kilovatttunnist toodetakse praegu üheksa põlevkivist. See ei ole hea, vajame rohkem mitmekesisust,“ uskus riigikogulane.
Palling lisas, et kui pidada silmas tuleviku energiavajadust, tuleb arvestada, et Baltikum ei ole pikas plaanis enam eraldi regioon. Kui vaadata kaarti ja hinnata vajalikke regionaalseid investeeringuid energeetikas, siis perspektiivse regiooni keskel asub Eesti. Norra, Rootsi ja Soome on need riigid, kellega me oleme juba täna ühises turupiirkonnas. Läti ja Leedu alles soovivad sinna kuuluda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Leedu valitsus kiitis heaks lepinguprojekti, mille kohaselt hakkaks uuest Visaginase tuumaelektrijaamast kuuluma Eestile 22%.
Eesti Energia investeering Leedu tuumajaama projekti sõltub puhtalt tingimustest, ütles Eesti Energia nõukogu liige Meelis Atonen.
Selle aasta esimese poolaasta jooksul peaks saama selgeks, kas Leedu tuumajaamaprojektist saab asja või mitte, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.