Tehniline ja mõlemat poolt arvestav lahendus tubakaaktsiisi maksumärgistamisele võiks tulla selle kuu lõpus, kui on kuulatud üksikasjalikult ära nii tubakatootjad kui ka maksu koguv rahandusministeerium, ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, kes juhib eelnõu menetlemist.
“Meil on teada rahandusministri ja tubakatootjate seisukohad, mis päris kokku ei lange. Siin tulebki leida mõistlik lahendus, et riik ei oleks kuidagi takistatud oma poliitikate elluviimisel ja et tootjate tootmisprotsess ei oleks häiritud,” võttis Sõerd enda sõnul teema lihtsalt kokku. Tema sõnul on tegemist ennekõike tehnilise probleemiga.
Tõenäoliselt käsitleb rahanduskomisjon Sõerdi sõnul seda asja esimese ja teise eelnõu lugemise vahepeal, nagu tavaks on olnud. Tema ütlusel saab rahanduskomisjonile parandusettepanekuid esitada kuni 1. veebruarini. Sõerd uskus, et enne kohtutakse ka tubakatootjate esindajatega.
Tubakatootjate nõustaja META Advisory Group partner Andreas Kaju ütles, et seni on rahandusministeerium lähtunud oma otsuses maksumärgi kujunduse muutmisel sellest, kuidas jooksva eelarveaasta lõpus eelarve tulupoolel seis on.
Ta seletas, kui on kehv seis, siis muudetakse ka maksumärgi kujundust, juhul kui järgmisel aastal hakkab kehtima uus maksumäär. Põhjus on selles, et siis toodavad tubakaettevõtted oma siinse aktsiisilao kaupa täis, ja kuna Eestis maksavad tubakaettevõtted aktsiisi ette ära, saabki riik aktsiisi kiiresti kätte ja tulu poole korda.
“Põhiprobleem on siin see, et riik otsustab seda alati üsna viimasel hetkel. Väiksemad tootjad, kes juba ühe või teistsuguse plaaniga järgmiseks aastaks on arvestanud, ei jõua enam üldse reageerida,” toonitas Kaju.
“Sellepärast rahanduskomisjonis seda asja eraldi vaatamegi,” vastas Sõerd küsimusele, kas on siis õiglasem, et riik lükkab oma kahjud ettevõtjate kanda. Endine rahandusminister ei olnud veel valmis oma isiklikku seisukohta ütlema. “Tahaksin tehnilistes nüanssides saada täit selgust,” põhjendas ta.
Täna on riigikogus esimesel lugemisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon on teinud eelnõusse muudatusettepaneku, mille kohaselt muutub tubakaaktsiisi maksumäär iga kord, kui muutub ka maksumärgi kujundus ja et iga uus maksumärk peab olema ettevõtjatele kättesaadav hiljemalt kolm kuud enne aktsiisimäära muutuse jõustumisest.
2010. aasta lõpul kirjutas Äripäev, et British American Tobacco Estonia ja kaupmeeste liit taotlesid riigilt vana maksumärgiga tubakatoodete müümistähtaja pikendamist pärast euro tulekut kolmelt kuult kuuele. Kuna valitsus ettepanekut ei toetatud, leiab firma, et riik võib tekitada neile 6,6 miljoni kroonise rahalise kahju.
TAUSTRiigikogus 16. juunil 2011 vastu võetud seaduse kohaselt tõuseb 2013. aastal tubakaaktsiis. Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on 2013. aasta 1. jaanuarist 47,63 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr on 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kuid kahe aktsiisi kogusumma peab olema vähemalt 88 eurot 1000 sigareti kohta. Sigari ja sigarillo aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta. Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär on 61 eurot ühe kilogrammi kohta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tubakatootjad suutsid riigiga jõuda suusõnalisele kompromissile, et tubakaaktsiisi maksumärgi uuest kujundusest antakse tubakatootjatele teada vähemalt kuus kuud enne selle kehtima hakkamist, rääkis Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juhatuse liige Aili Herkel.
Praegune aktsiisiseaduse maksumärgi kujunduse korraldus ei arvesta tubakatootjate vajadusi äriprotsessi korraldamises, vaid arvestab ainult riigi huve, ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juhatuse liige Aili Herkel.
Täna lõppes tubakaaktsiisi seaduseelnõu teine lugemine, kus arvestati ka tubakatootjate ettepanekuga maksumärkide kujunduse muutmise kohta.
Ettevõtjaid on teavitatud tubakaaktsiisi maksumärgi kujunduse muutmisest tavaliselt vähemalt üks aasta ette, mis peaks olema piisav aeg, ütles rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.