Tubakatootjad: maksumärgistuse korraldus arvestab ainult riigi huve

Eile oli riigikogus esimesel lugemisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon on teinud eelnõusse muudatusettepanekud.

Aili Herkel räägib järgnevas intervjuus, miks on muudatused vajalikud. Järgneb intervjuu.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon on teinud riigikogu menetluses oleva Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõusse muudatusettepanekud, mille kohaselt iga kord, kui muutub maksumäär, muutuks ka maksumärgi kujundus ja et iga uus maksumärk peab olema ettevõtjatele kättesaadav hiljemalt kolm kuud enne aktsiisimäära muutuse jõustumisest. Miks on see vajalik? Mida see muudab? 

Seaduse muudatus on vajalik selleks, et aktsiisimäära muutusi lihtsamalt ja sujuvamalt igapäevases äritegevuses rakendada. Riigikogu seadustab aktsiisimäära, kuid maksumärgi kujunduse muutmise otsus kehtestatakse rahandusministri määrusega.Taoline korraldus on ainult riigipoolseid seisukohti arvestav, jättes täielikult kõrvale tootjate vajadused oma äriprotsessede korraldamises. Uue maksumärgi kujunduse kinnitamisel koos aktsiisimäära tõusuga on ettevõtetele tagatud vana maksumärgiga toodete müümiseks üleminekuaeg - 3 kuud alates uue määra kehtima hakkamisest. Kui rahandusminister otsustab näiteks oktoobri või koguni alles novembrikuus maksumärgi kujunduse muutmise, siis tootjad ei jõua piisavalt kiiresti tootmist ümber korraldada, mis omakorda toob kaasa liialt suured laovarud tootjatele kui ka kaubandusele. Seega ei jää varude realiseerimiseks piisavalt aega.Mida hiljem rahandusministeerium otsustab maksumärgi kujundust muuta, seda keerulisemaks muutub reageerimine. Kõnealune fakt eelistab suuremaid ja paindlikumate võimalustega tootjaid, kelledel tehased asuvad lähiriikides. Kui tootmine on Eesti turust kaugel, on reageerimine kordades keerulisem ja võimalikud kahjud suuremad.Sisuliselt ongi meie eesmärk vältida selliste sündmuste kordumist aastast aastasse. Meie ettepanek tuleneb vajadusest tagada väga rangelt reguleeritud turul nagu on seda tubakatoodeteturg, õiguskindlus ja prognoositavus ja selle tagaks meile seadus, mis seab selged mängureeglid: - kui parlament seadustab aktsiisimäära tõusu, siis turg teaks, et sellega koos muutub automaatselt ka maksumärgi kujundus.

Mis on olnud riigi senine positsioon ja kuidas on assotsiatsioonile seda põhjendatud?

Rahandusministeeriumi poolt on edastatud tootjatele suusõnaline informatsioon maksumärgi kujunduse muutmise plaanidest juba suvekuudel. Paraku ei ole võimalik ametnike suuliste ning mittesiduvate lubaduste baasil teha tootjate poolt miljonitesse eurodesse ulatuvaid ärilisi otsuseid. Kaks aastat järjest on maksumärgi kujunduse muutust kajastav määrus vastu võetud alles paar kuud enne selle kehtima hakkamist, mis on tootajate jaoks ajaliselt ilmselgelt ebapiisav – tootmisprotsess koos maksumärkide 25-päevalise tellimisajaga võtab kokku 2-5 kuud sõltuvalt tootjate, tehaste asukohtadest jms. Eelnevast tulenevalt on oluline muudatustest teada vähemalt kuus kuud ette.

Kas olete püüdnud assotsiatsiooni või muul tasandil riigiga (rahandusministeeriumiga) ühisele seisukohale jõuda ja kuidas on sellega läinud?

Jah, oleme kohtunud ametnikega ümarlaudadel, samuti oleme toetunud Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, kes samuti oma kirjalikus arvamuses on välja toonud vajaduse tänast olukorda muuta. 

Juhul kui teie muudatusettepanek ei lähe läbi, siis kes sellest võidab, kes kaotab, ja juhul kui kaotab, kui suured võiksid olla kaotused rahas või mõnes muus ekvivalendis?

Kindlasti jätkub iga-aastane segadus, kui ees seisab aktsiisimäära jätkuv tõus. Viimastel aastatel on aktsiis tõusnud igal aastal (2010, 2011, 2012), millest tulenevalt on Eesti jõudmas miinimum aktsiisimäärani juba aastal  2014, kuigi Rahandusministeeriumil on kokkulepe Euroopa Liiduga jõuda miinimummäärani aastaks 2018.