Gildi suurinvestor: saime lotopileti

Järgneb intervjuu Erko Kundlaga.

Esmaspäeval teatas Gild Arbitrage osakuomanikele, et neile kuuluvate osakute puhasväärtus on 0 eurot. Ilmselt olete sellega kursis?Jah. Armeenias tehti proovipuurimisi ja ei leitud nii palju kulda ega vaske, kui loodeti. Kaevandus hinnati alla. See Armeenia ongi lotopilet. Investorid oma raha tagasi ei saa, kui Armeeniast midagi ei leita. Nüüd on seal veel kaks piirkonda, kust võiks midagi leida. Ühte piirkonda kavatsetakse kevadel uurima hakata.

Peate oma investeeringut lotopiletiks?Tagantjärele oleme kõik targad, aga eks kogu see fond oli lotopilet. Tol ajal seda reklaamiti kui turvalist ja pidevalt edukat riskikapitalifondi, aga ta oli ikkagi loto, ainult et enamik inimesi, kes tol ajal osakuid ostsid, ei teadnud seda, kaasaarvatud mina. Mõtlesin, et risk riskiks, aga päris lotopiletina ma teda ei võtnud. Täna tuleb siiski nentida, et oleks pidanud võtma.

2009. aasta sügisel, kui andsite meile intervjuu, olite vaatamata fondi raskustele optimistlik ja lootsite isegi kasumit teenida. Kuidas nüüd?Praeguseks olen vähem optimistlik. Paljud varad, mis seal portfellis olid, muutusid nulliks juba ammu. Kunagi oli fondis 30-40 erinevat rahapaigutust, mis tundus suhteliselt turvaline. Tükki 20 kukkus nendest kokku - mingisugused ärid, kuhu nad olid investeerinud. Kui niimoodi pooled investeeringud tagant ära kukuvad, hakkad vaatama, mis seal üldse järele jääb. Tänaseks on jäänud vist 6-7 asja, millel üldse mõistlikku väärtust on.

Teil on oht kaotada suur summa raha. Kas süüdistate selles kedagi?Ma arvan, et ennast võin küll süüdistada. Ma oleksin võinud ükshaaval uurida, mida need kokku ostetud varad endast kujutavad. Kui oleksin end natuke rohkem kurssi viinud, oleksin ehk märganud, et seal oli igasuguseid kahtlasi laene ja ristskeeme. Kasvõi need Armeenia värgid, nad said ju finantsinspektsiooniltki karistada. Nad rääkisid, et neil on tõendatud kullavarud, head tutvused ja minnakse kindla peale välja. Räägiti umbes nii, et on vaja ainult varude tõendused ära tõlkida ja kusagilt büroodest läbi lasta, et saada neile sellised hinnalipikud, et hoidke alt. Selles osas võib ilmselt küll neid (fondijuhte - toim) süüdistada. Armeeniasse suhtusin ma kohe pika hambaga, aga nad olid veenvad.

Võtate seda kui kallist õppetundi?Jah, muidugi, loomulikult (naerdes). Eks see oli kõigi jaoks kallis õppetund. Summa suurus pole lõpuks tähtis, igaüks, kes sinna raha pani, lootis selle vähemalt tagasi saada.

Mis nüüd edasi saab?Selleks, et Armeenias uurimistega edasi minna, on hetkel raha olemas. Mingid konkreetsemad plaanid on ka, aga need peavad meie järelevalvenõukogult heakskiidu saama jne. Puuritakse edasi ja kui sealt midagi leitakse… Tõenäosus, et sealt midagi leitakse, on ikkagi täitsa olemas. Ma ei julge öelda, et see on 50:50, aga ta on ikkagi suur. Kui leitakse mingi tõendatud varu, võib sellele ilmuda hinnasilt 100 miljonit eurot - nii oleks kogu fond päästetud. Need järgmised proovipuurimised on asjad, mis tuleb ära teha, hambad risti viimased rahad kulutada. Poolel teed seisma jääda oleks kõige hullem. Muidugi on ka variant, et lõpptulemus ongi 0, mida on algusest peale ilgutud ja mida mina siiani tõesti ei uskunud. Kokkuvõttes tehti liiga suured plaanid kunagi ja nüüd pole nende realiseerimiseks aega ega raha.