Riskifondid, kellele sunnitakse peale Kreeka võlgade mahakirjutamist, võivad pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kirjutab The New York Times.
Riskifondide selline taktika tekkis pärast kõnelusi advokaatidega, kui sai selgeks, et Kreeka kaalub vastu võtta seaduse, mis sunniks kõiki era võlakirjaomanikke kahjumit kandma. Samal ajal kui Euroopa Keskpank, mis omab Kreeka võlga 50 miljardi euro väärtuses, sellest kohustusest vabastatakse.
Võlgade restruktureerimine on Kreeka jaoks kriitiline, et saada uus 130 miljardi euro suurune abipakett. Sellega seoses plaanib Kreeka vähendada oma võlakoormust 2014. aastaks 100 miljardi euro võrra, sundides oma panku leppima 50% kaotusega uute võlakirjade vastu.
Anonüümseks jäänud Kreeka ametniku sõnul esitab Kreeka sel nädalal võlausaldajatele uued tingimused. „Meil on praegu väga kitsad ajad. Meeldivuse aeg on möödas,” ütles ta.
Kuna kumbki pool on püüdnud olla teineteise suhtes leplik, ähvardab maksejõuetus levida teistesse haavatavatesse riikidesse, nagu Portugal.
„Minu arusaamist mööda ei pruugi see olla viimane võlgade restruktureerimine Euroopas,” ütles mitmete võlgade ümberkorraldamise veteran ning Greylock Capitali tegevjuht Hans Humes. „Erasektor on käinud ära pika tee ning me loodame, et jõutakse vabatahtliku, mitte alternatiivse lahenduseni.”
Seotud lood
Täna peaksid jätkuma eelmisel reedel Kreeka ja erasektori laenuandjate vahel ootamatult katkenud kõnelused Kreeka võlgade mahakandmise üle, mis ideaalis vajaksid lahendust veel sel nädalal.
Kreeka on maksejõuetu ning arvatavasti ei suuda märtsis võlakirju välja lunastada, ütles Fitch Ratings.
Kreeka valitsusega võlgade osalist mahakandmist arutavad laenuandjad panid lauale oma viimase pakkumise, jättes nüüd Euroopa Liidu ja IMFi otsustada, kas see pakkumine vastu võtta, ütles erasektori laenuandjaid esindav Charles Dallara.
New York Times on sel nädalal toonud välja kolm masendavat fakti Kreeka kohta, kelle reitinguagentuur Fitch hindas äsja maksejõuetuks.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.