Eesti riigil võiks olla esitviitija ja sotsiaalmeedia ametnik, kes promoks meid sotsiaalmeedias üleilmselt, ütles riskiinvestor Allan Martinson.
„Praegu teevad seda eraisikud oma vabast tahtest, aga miks ei võiks ka riik aeg-ajalt tulistada sotsiaalmeediasse sõnumeid?“ arvas Martinson.
Suurinvestor Joakim Heleniuse välja pakutud idee tõsta Eesti edu sellega, et kehtestada inglise keel teiseks riigikeeleks, on Martinsoni hinnangul väga vastuoluline. „Minul selle vastu iseenesest midagi ei oleks. Väljastpoolt vaadates saadab see Eesti kohta märgi, et tegemist on rahvusvaheliselt mõtleva riigiga, kes pürib rahvusvahelisele areenile olemaks sel keegi. Samal ajal sisepoliitiliselt ei kujuta ma ette, mis siin juhtuma peaks, et see asi läbi läheks,“ lausus Martinson.
Sõnum, mida me sellega väljapoole saadaksime, ei vastaks riskiinvestori arvates sellele, kes me tegelikult oleme. Mul on tunne, et enamik eestlasi ei tahaks seda, sõnas Martinson. Lisaks kerkiks tema sõnul sel juhul üles ka vene riigikeele küsimus, mis oleks jällegi sisepoliitiliselt Eestis mõeldamatu.
„Kindlasti on muidki viise, kuidas Eesti poolt sõnumit saata. Peamine on see, et riigi majandus ja kultuur areneks ja seda vaid ühe asjaga ei muuda,“ sõnas Martinson.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inglise keele ametlikuks riigikeeleks muutmisest pean olulisemaks sadamate arendamist ja rahvusvahelise tähtsusega lennujaama ehitamist, lausus Idea AD ASi juht Evelin Mägioja.
Inglise keele sätestamine riigikeeleks koos sellega kaasnevate plusside ja miinustega vast riiki edukamaks ei tee, arvas Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits.
Tõenäoliselt on Eesti enne 2030. aastat elaniku kohta rikkam kui Soome, ütles investeerimispankur Joakim Helenius.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.