MTA: keskmine väljamakse IV kvartalis oli 773 eurot kuus

Töötajatele kvartalis tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,247 miljardi euro, seda maksti 537 991 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 773 eurot kuus.

Eelmise aasta kolmanda kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,146 miljardi euro, seda maksti 543 512 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli kolmandas kvartalis 703 eurot kuus.

Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 623 eurot kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Võrrelduna neljanda kvartaliga aasta varem suurenes keskmine väljamakse töötaja kohta. 2010 neljandas kvartalis oli see 587 eurot kuus.

Eelmise aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 4,721 miljardi euro ja seda maksti 618 269 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse aasta kohta oli 636 eurot ja mediaan 498 eurot.

Maksu- ja tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Siia hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaamet teatas täna, et eelmise aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk aasta varasemaga võrreldes 6,3%, ulatudes 865 euroni.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti ja maksuameti andmed pole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised.

1. Tasuliigid – statistikaamet avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Maksuamet ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – statistikaameti andmed on tekkepõhised, maksuameti andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb statistikaameti arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent maksuameti arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see statistikaameti palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid maksuameti andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab statistikaamet töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

Maksuamet võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. Ameti andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab maksuamet inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.