Palk tõusis IV kvartalis 6,3%

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis IV kvartalis 2,1%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Enne seda oli reaalpalk üksteist kvartalit languses, teatas statistikaamet.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 11,6% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam hulgi- ja jaekaubanduses (11,8%) ning langes ainult muudes teenindavates tegevustes (4,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 813 eurot, novembris 868 eurot ja detsembris 918 eurot.

Keskmine brutotunnipalk oli statistikaameti teatel samas 5,19 eurot, see tõusis 2010. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,4%. Tunnipalk tõusis enim kinnisvaraalases tegevuses (15,5%) ning langes ainult muudes teenindavates tegevustes (9,0%).

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga palgatöötajaid 1,7% rohkem kui 2010. aasta samal ajal.

Mullu neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1175 eurot ja tunnis 7,54 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,3% ja 7,0% võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis enim hulgi- ja jaekaubanduses (12,1%) ning langes ainult muudes teenindavates tegevustes (4,7%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,3%) ja langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (6,2%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Autor: Annika Matson, Indrek Kald