Kui plaanitavate muudatustega .ee domeenide registreerimisel ei kaasne diskussiooni internetikogukonnas, tähendab see järjekordset tagasilööki tippdomeeni registri mainele, väidab Zone Media OÜ juhatuse liige Ardi Jürgens.
Eelmisel nädalal informeeris Eesti Interneti sihtasutus (EIS) registripidajate koordinaatori vahendusel planeeritavast domeenireeglite muudatusest, mida Zone.ee nimetab välguks selgest taevast.
Muudatusettepanekud saadeti asjaosalisteni 13. märtsi hilisõhtul. Välja pakutud muudatuste nimekiri ei ole pikk, kuid need on ülimalt põhimõttelist laadi, kinnitas Jürgens oma ettevõtte blogis.
Eesti tippdomeeni reform avas välismaalastele võimaluse registreerida .ee-lõpulisi internetiaadresse, ainsaks kitsenduseks oli see, et domeeniga peab seotud olema Eesti isikukoodi omav halduskontakt. EIS juhatus pakub omapoolses domeenireeglite muudatusettepanekus välja, et domeeni halduskontaktiks võiks tulevikus saada ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (lihtsustatult Euroopa Liit + Island, Norra ja Liechtenstein), Ameerika Ühendriikide või Jaapani kodanik.
Elektrooniliste allkirjastusvahendite nimekirja lisanduvad lisaks Eesti ID-kaardile ja mobiil-ID-le kõikide eelpoolloetletud riikide digitaalsed isikutuvastusvahendid. See tähendab, et välismaine registreerija või halduskontakt saab (vähemalt teoreetiliselt) tulevikus dokumentide kinnitamiseks kasutada oma koduriigi poolt tunnustatud digiallkirja.
Registreerija poolt halduskontakti nimel tehtav volikiri peab olema tulevikus digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud. Seni on toetatud ka lihtkirjalikku volikirja. Lihtkirjalikku volikirja on lubatud tulevikus tunnistada vaid siis, kui kinnitatav taotlus autoriseeritakse registreerija poolt pangaülekandega.
Lisaks soovib Eesti Interneti sihtasutuse juhatus eemaldada halduskontakti definitsioonist järgmised read: "Halduskontaktil puudub edasivolitamise õigus. Halduskontakt vastutab enda ja registreerija kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ja ehtsuse eest." Nende ridade eemaldamise eesmärgist ei ole me veel täit selgust saanud, aga kindlasti uurime täpsemalt, märkis Jürgens.
Kui suurt negatiivset või positiivset vastuvõttu domeenireeglite muudatusettepanek ühiskonnas leiab, sõltub tema sõnul suuresti EISi juhatuse edasisest käitumisest. "Kui muudatusettepanekuga ei kaasne laiapõhjalist diskussiooni, millesse on kaasatud kõik internetikogukonna osapooled, võib see endaga kaasa tuua järjekordse tagasilöögi tippdomeeni registri mainele," kinnitas Jürgens.
Registripidajate töögrupiga (mille üks liige Jürgens enda sõnul justkui oleks) pole EISi juhatus igatahes muudatusettepanekute väljatöötamise käigus konsulteerinud, väitis Zone.ee juht. Samuti pole kuulda olnud, et konsultatsioone oleks peetud registri juures tegutseva internetikasutajate nõukojaga.
Ardi Jürgensi sõnul tuleb avalik arutelu kindlasti läbi viia, kuna reeglimuudatus ei lähtu enam nendest põhimõtetest, millele kogu Eesti Interneti SA senine tegevus on rajatud.
EISi juhatuse nõuniku Maarja Kirtsi sõnul on muudatuse arutamiseks kokku kutsutud kohtumine registripidajatega osa konsultatsioonidest kõigi osapoolte vahel, millele on tulnud positiivset tagasisidet.
"Mõistame, et muudatused, mis on vajalikud lõppkasutajatele, võivad registripidajatele kaasa tuua vajaduse oma pakutavaid teenuseid kohandada. Eesti Interneti SA ülesanne on muudatuste tegemisel leida lahendus, mis on kasulikeim lõppkasutajale, kuid sobiv ka registripidajatele," märkis ta.
Interneti nimeruumi ehk domeenide haldamist koordineerib keskselt USAs tegutsev eraõiguslik Internet Corporation for Assigned Names and Numbers(ICANN).
Eesti Interneti SA juhid viibivad praegu Costa Ricas ICANNi tippkohtumisel. Üleeile seal ettekandega esinenud sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts kinnitas, et domeeni omanik peab olema internetis oma näoga.
"Akuutne domeenide andmebaas võimaldab seada vastutuse domeeni kasutamise eest nime registreerinud füüsilisele või juriidilisele isikule vähendades küberkuritegevuse riski ja spekuleerimist ning suurendades usaldust internetiteenuste ja e-kaubanduse vastu," sõnas Kauts Costa Ricas peetud ettekandes.
Eesti Interneti SA on valitsuse ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt asutatud organisatsioon, mille eesmärk on Eesti .ee maatunnusega tippdomeeni ja sellega seotud infrastruktuuri haldamine.
Seotud lood
2012. aasta alguses jõudis Eesti .EE domeenide registreerimise arvult elaniku kohta Soome rahvusdomeeni .FI registreerimise tasemele, ehk 1000 elaniku kohta on mõlemas riigis kasutuses 50 rahvuslikku domeeni.
Eesti Interneti SA nõukogu langetas .ee domeeni registritasu 17 eurole aastas ehk 6,5%, teatas sihtasutus.
Eesti Interneti SA esialgsete ja auditeerimata majandustulemuste järgi müüs sihtasutus eelmisel aastal teenust 1,2 miljoni euro eest, investeeringukulud süsteemi arendusse ja tegevusse olid 0,9 miljonit eurot.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.