Eesti turundus on parem kui tegelikkus, väidab inseneride veebikogukonna GrabCAD asutaja ning juht Hardi Meybaum intervjuus – seis ei ole nii hea, kui maailmas räägitakse.
Hea, et Eesti on maailmakaardil, see motiveerib noori looma uusi ettevõtteid, aga ettevõtete keskmine kvaliteet on oluliselt nõrgem USA samas faasis ettevõtetest, märkis ta. Eesti on fantastilist ja uskumatut marketingi teinud ning USAs Eestit täiesti teatakse, lisas Meybaum.
Kahe aastaga investoreilt ligi kuus miljonit dollarit kaasanud ettevõtte juht tunnistas, et neil on kuu aja jooksul sel teemal veel paar uudist tulemas.
Järgneb intervjuu Hardi Meybaumiga:Kas USAs on suur suhtevõrgustik investori leidmiseks oluline?Suhtevõrgustik on oluline, seeläbi jõuad oluliste inimesteni. Suurim erinevus Eestiga on see, et kui Eestis võid üsna lihtsalt leida tee tippjuhi või investori juurde, siis USAs tõstetakse toru siis, kui inimest teatakse või keegi soovitab. USA investorid saavad päevas paarsada äriideed inimestelt, kellest nad kunagi kuulnud pole. Need e-kirjad jäävad enamasti vastuseta.
Kui olulised on USAs isiklikud suhted investoritega?Investorite leidmise alustalaks on isiklike suhete loomine. Investorid investeerivad inimestesse, kes ideid realiseerivad. Ideed sageli muutuvad, jääb aga tiim, kes neid realiseerib. Üks viimase aja uuemaid trende on corwdfunding, kus inimesed saavad toetada projekti alates ühest dollarist interneti teel. Üheks selliseks kohaks on kickstarter.com, mis võib tulevikus muuta investeerimismaastikku, aga hetkel on liiga vara midagi kindlat väita.
USAs usutakse vähem ideesse ja rohkem tiimi, kes ideed realiseerib. Meie puhul oleme näinud, et idee on juba kaks korda muutunud ja kui meie esimesed investorid oleksid meisse investeerinud ainult idee pärast, siis nad oleksid tõenäoliselt täna pettunud, aga nad pole.
Euroopa investorite sõnul on Euroopas riskikapitali kriisi tõttu vähemaks jäänud, kas ka USAs?Üldse ei ole. Senini pole olnud probleemi, et raha juurde tõsta, see on praegu puhtalt Euroopa probleem. Tõsi, ma arvan, et see muutub kui mitte sel aastal, siis järgmisel. Sel aastal on paar päris tugevat tegurit, mis võivad mulli mitte lõhki ajada, alates sellest, et Facebook läheb börsile. Ma arvan, et see hoiab seda mulli veel suuremana.
Soovitan Eesti idufirmadel pigem USA poole vaadata, kui Euroopasse jääda. See sõltub ka valdkonnast - sinna, kus on väga tugev konkurents, pole mõtet minna. Näiteks Cherry ei peaks USAsse minema, kuna seal on Groupon ning kapitali tõstmine oleks seal segav faktor. Meie puhul on põhikliendid USAs ning meil oli sinna minek ülioluline. Usume, et firma peaks olema seal, kus on nende kliendid.
Kas Eesti idufirmade edu teatakse USAs?Eesti on fantastilist ja uskumatut marketingi teinud. USAs Eestit täiesti teatakse. See on esimene kord, kui mina olen näinud, et turundus on parem kui tegelikkus. Minu arvates seis ei ole nii hea, kui maailmas räägitakse. Hea, et Eesti on maailmakaardil, see motiveerib noori alustama uusi ettevõtteid, aga ettevõtete keskmine kvaliteet on oluliselt nõrgem USA samas faasis ettevõtetest.
Järgmisena peaks keskenduma sellele, kuidas muuta tegelikkus sellele suminale vastavaks, mis on suudetud tekitada. Kolm kõige perspektiivikamat Eesti start-up'i on Fortumo, Erply ja Zeroturnaround. Neil on tõsine tiim ja nad liiguvad kiiresti õiges suunas. Siis on aga üsna suur hulk tühja maad.
Mis vigu olete teinud?Tegime alguses vigu inimeste palkamisega. Me ei mõelnud täpselt läbi, millist ettevõtet ja kultuuri tahame GrabCADis luua, ja seetõttu palkasime valed inimesed ja ehitasime tiimi valesti üles. See on viga, mida on pärast päris raske parandada, sest inimesi on raske muuta.
Täna on meil tiimis sellised inimesed, kes tahavad õppida, kes on avatud muutuvale keskkonnale. Esimesed inimesed, kelle tiimi võtsime, ei olnud start-up'i-mentaliteediga. Palkasime alguses inimesi, kes otsisid stabiilset väljakutset. Meil läks õnneks, et me ei kasvatanud tiimi väga suureks ja meil õnnestus viga parandada.
Teine viga oli üks toode, mida peaaegu aasta aega arendasime, ent mis ei saanud tulemusi, nagu me lootsime. Uskusime tootesse ja saime 200 maksvat klienti, kuid me analüüsisime ja teadsime, et poole aasta pärast ei vii see meid soovitud tulemusteni. Tegelikult oli vastus olemas, aga me ei julgenud teha otsust, et toode kinni panna, vaid raiskasime päris palju aega.
Üritame neid vigu vältida sellega, et kuulame rohkem, mida kliendid ütlevad. Teiseks mõõdame, kui palju kliendid mingit funktsionaalsust kasutavad, võtame otsuseid vastu lähtuvalt andmetest ja tagasisidest.
Milline on GrabCADi ärimudel?Kui klient tahab lahendada oma inseneriprobleemi või mõnda keerulist ülesannet ja sadu disaine saada, siis ta tuleb GrabCADi. Ta maksab meile 3000-10 000 dollarit, et saaks meie keskkonnas challenge'i teha, ja siis maksab inseneridele. Need on arved, mida me täna välja saadame.
Töötame praegu ühe toote kallal, mis hõlbustab inseneride koostööd. Testkliendid on olemas, kuid me pole seda veel avalikuks teinud. Selle toote pealt kavatseme hakata küsima igakuist tasu inseneride käest. Kui meil on olemas maksvad kliendid, siis saame hakata tegema prognoose, millal jõuame kasumisse.
Kui palju raha olete investoritelt kaasanud?Ametlik summa on 5,6 miljonit dollarit, kuid meil on veel paar uudist tulemas, mille me kuu aja jooksul avalikustame.
Seotud lood
Inseneride suhtlusvõrku arendav GrabCAD OÜ kasvatas mullu jõuliselt käivet ja teenis esimese kasumi.
Pea kuus miljonit dollarit investoritelt kaasatud raha on viinud inseneride keskkonna GrabCAD kõrgklassi, ütles internetiettevõtja Jüri Kaljundi.
Cambridge'is asutatud Eesti startup firma GrabCAD ei piirdu seniste saavutustega - nagu inseneride arvu, kes kasutavad eelmisest aastast CAD (Computer-Aided Design) mudeli „raamatukogu” kahekordistamine ja rida tooteid, mis disainitud läbi veebisaidi. Nüüd alustab ettevõte millegi veel uuenduslikumaga.
Riskikapital investeerib globaalsetesse ettevõtetesse, mis veel on väikesed. Viimaste aastatega on Eesti start-up-ettevõtted saavutanud hea maine – siit sirgub ebaproportsionaalselt suur hulk kvaliteetseid idufirmasid, kirjutab Arengufondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.