Võla teket soodustab liigne usaldus

Nõrk taustakontroll ilmneb eriti rahvusvahelistes ärisuhetes. Teiste riikide avalike andmebaaside kaudu saadav taustinfo mõne äriühingu krediidikäitumise kohta võib olla puudulik. Ka Eestis satub avalikku maksehäireregistrisse vaid osa võlgnikke. Võlgade ajatamine võimaldab vältida ametlikku registrisse sattumist.

Andmed ei uuendata. Liigne usaldus väljendub ka uutele klientidele kohe püsikliendi tingimuste pakkumises (pikem maksetähtaeg, suurem krediidilimiit jne). Tihti allkirjastavad lepinguid isikud, kellel pole selleks volitusi, ning mitmed lepingu olulised detailid (kliendi andmed, tööde täpne kirjeldus, tähtajad, üleandmise-vastuvõtu akt jne) jäetakse fikseerimata või tehakse seda puudulikult.

Probleemiks võlgade ennetamisel on äripartnerite krediidikäitumise andmete kiire muutumine. Paljudel ettevõtetel on klientide ja koostööpartnerite andmebaasid, kus kajastub, kellelt nõuda ettemaksu või anda osalist või täielikku arvelduskrediiti. Pahatihti ei jätku ettevõtetel aega ja tööjõudu, et teha andmebaasides värskendusi. Suuremates ettevõtetes ei tee osakonnad sageli võlgade ennetamisel küllalt koostööd.