Täna Lennart Meri konverentsil osalenud Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et vale on käsitleda Euroopas majanduskasvu ergutamise vajaduse üle tuure võtvat debatti kui valikut selle vahel, kas jätkata kärpeid või ergutada majanduskasvu.
„Vaja on mõlemat,“ ütles Rehn. „Me ei saa kasvuprobleemi lahendada vanadele võlgadele uute lisamisega. Juba praegu õõnestab suur võlakoorem meie majanduskasvu väljavaateid,“ ütles Rehn, viidates, et euroala riikide keskmine võlakoormus on kriisi ajal kasvanud 60 protsendilt SKPs 90%-le.
Teisalt tuleb jätkata struktuurireforme nagu on tehtud Balti riikides ja Iirimaal, et luua eeldused jätkusuutlikuks majanduskasvuks. (Komisjoni värske majandusprognoosi järgi, mis avalikustati reedel, on kõigi nimetatud riikide majandus taastumas.)
Kolmandaks on vaja paremini suunatud investeeringuid – komisjon on teinud ettepaneku Euroopa Investeerimispanga kapitali tõstmiseks, et mobiliseerida see raha kiiresti investeeringuteks näiteks transpordi infrastruktuuri, rohemajanduse kasvu, innovatsiooni. Ka nn projektivõlakirjade idee on uuesti kõlapinda leidmas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peamine vaidlusküsimus ei ole Euroopas mitte see, kas jätkata kärpeid või tuleks praegu enam keskenduda kasvule, vaid see, milles nähakse kasvu mootorit, ütles täna Lennart Meri konverentsil Soome Euroopa asjade minister Alexander Stubb.
Euroopa Komisjoni andmeil mahuvad oma avaliku sektori võlakoormaga euroalal kehtestatud raamidesse viis riiki – Eesti, Luksemburg, Slovakkia, Soome ja Sloveenia. Eesti võlatase on neist madalaim.
Eesti mõjutab euroala eeskuju kaudu, ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn Tallinnas ning viitas meie reformidele ja kriisist toibumisele.
Eesti on olnud kindel stabiilne uus euroala riik, kiire majanduskasvu ja madala võlakoormaga, ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn täna Euroopa Komisjoni värsket majandusprognoosi tutvustades, kus Eestile prognoositakse selleks aastaks 1,6% ja tulevaks aastaks 3,8% suurust SKP kasvu.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.