Eesti Põllumeeste Keskliit MTÜ juhatuse esimees ja EPIKO Tulundusühistu TÜH juhatuse liige Üllas Hundi sõnul on potentsiaali piima toota on küll, kuid buumiaegseid hindu tagasi ei tulegi.
„Reaalsus on see, et väikseid piimatootjaid jääb vähemaks. Toimub konsertreerumine, mis on iseloomulik kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kus rohkem või vähem. Meil on see vähenemine olnud liiga järsk,“ kommenteeris Hunt.
Ta lisas, et Eestis on keeruline konkurentsiolukord, kus väikesed ei suuda piisavalt investeerida, nad ei ole atraktiivsed pankadele ega saa laenu. „Samuti toimub üldine linnastumine ning noori ei tule peale,“ lausus Hunt. Ühelt poolt tuleneb see majanduslikust turu survest ja teisest küljest mõjutavad töökäte puudust demograafilised ja üldised trendid.
Rääkides piima kokkuostuhinnast, märkis Hunt, et see on stereotüüpne arvamus, et väiksematelt ostetakse kallima hinnaga. „Selle asja sisuks ei ole midagi muud kui majandus,“ märkis Hunt. Ta tõi näitena, kui peab üles võtma 20 pealelaadimiskohta ning sealt saab pool koormat või võetakse kahest kohast peale ja saadakse koorem koos, transpordikulud on suured.
Hundi sõnul on väiketootja pääs see, et kas minnakse üle lihaveisekasvatamisele või müüakse kari suuremale piimatootjale. „Turul on vajadus lihaveise järgi ning see on kasvav trend,“ lausus Hunt.
Küsimusele, kas on oht, et Eesti põllumajandus kaob ära ning välismaalased ostavad Eesti piimatootmisi üles, vastas Hunt, et tema ei ole selle üle õnnelik. „Meie reeglistik lubab rahal vabalt liikuda ning raha teeb oma vabad valikud, me ei saa seda takistada,“ nentis ta.
Potentsiaali piima toota on küll ja veel ning pikemas perspektiivis on toiduainetel turgu, lisas Hunt. „Hetkel on lähiriikides kõva piima üleküllus, mis mõjutab ka meie piima hindu ning usun, et buumiaegseid hindu ei saavutagi. Suvel piimahinnad langevad,“ lausus Hunt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!