Samal ajal kui Eesti ootab alles kohtuotsust, kas põhiseadus võimaldab meil euroalal alalise abifondi ESMiga liitumist, terendavad fondi käivitumiseks juba konkreetsed kuupäevad.
Agentuur Bloomberg kirjutas Euroopa Liidu allikatele viidates, et 500 miljardi euro suuruse abifondi käivitamise kuupäevaks kavandatakse 9. juulit.
Fondi asutamise peavad kinnitama kõigi euroala riikide parlamendid.
ESM saab käivituda hetkest, mil selle asutamise ratifitseerinud riikide arvele langeb vähemalt 90% fondile kavandatud vahenditest. Selle hetkeni tuleb abi ajutisest päästefondist EFSF, mille mahuks on kokku 440 mld eurot ning millel on praegu vabu vahendeid 240 miljardi euro väärtuses.
ESMi käivitumine sõltub eelkõige Saksamaast, kus parlamendihääletus võib jääda päris juuli algusesse. Kui hääletus toimub veel sel kuul, võib ESM jõustuda ka juuli algusest. Saksamaa arvele langeb 27% ESMi kapitalist.
Kui riik on ESMi asutamise ratifitseerinud, tuleb esimene osa sissemakstavast kapitalist ära maksta 15 päeva jooksul.
ESMi käivitamine on turgudele oluline signaal, et euroala jätkab senist kriisiplaani, kommenteeris Societe Generale’i globaalse majanduse osakonna juht Michala Marcusson. Ratifitseerimisega on ühele poole jõudnud Prantsusmaa ja Portugal, teistes riikides on see lähinädalate küsimus.
„Näib, et sellega võib kauem aega minna, kuid kõik pingutavad,“ ütles Marcusson. „Võimalik, et käivitumine lükkub. Iseenesest pole see veel probleem, kuid probleem on see, et see lisab praegusesse olukorda veelgi ebakindlust.“
Eesti ootab riigikohtu otsust. Eesti osa ESMi sissemakstavas kapitalis on kokku 148,8 miljonit eurot, millest kaks osa - kokku 60 miljonit eurot - tuleks fondiga liitumisel ära maksta sel aastal. Kokku võivad Eesti maksimaalsed kohustused fondi ees (sissemakstud pluss nõudmiseni kapital) küündida 1,3 miljardile eurole.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi soovitas täna riigikogus olla parlamendil suvel valmis erakorralisteks istungiteks.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles täna, et raskustes euroala pangad peaksid saama euroala alalisest päästemehhanismist ESM otse abi taotleda.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.