Joakim Helenius juhib tähelepanu sellele, et majandusteadlane Paul Krugman võrdles väikest Eesti majandust suurriikide omadega, mille vastu ei tohiks eksida isegi tudengid.
Helenius ütles Äripäevale, et Krugmanil peaks öeldu pärast häbi olema. Viimasel ajal kohalikus meedias käiv debatt selle üle, kui olulised on Eesti saavutused 2008.-2009. aasta kriisist taastumisel, on kaotamas oma mõtet, selgitas ta. Opositsiooni suunatuna on arutlus muutumas vaidluseks selle üle, kui vajalik oli läbi viia eriti valusaks osutunud eelarvekärpeid. Vaikimisi küsime, kas poleks olnud lihtsam riigi laenudega sisetarbimist alal hoida ja kulutada raha infrastruktuurile või muudele valitsuse kuluvormidele. Kui Nobeli preemia laureaat nii väidab, kuidas saab see vale olla?
Paul Krugman on uuskeinsist, selgitas Helenius, ja usub makroökonoomilisse nõudluse juhtimisse. Krugmani teooriad baseeruvad majanduslikele otsustele sellistes majandusruumides nagu Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liit. Ta saab seetõttu kergesti näidata, kuidas valitsuse poolne nõudluse juhtimine aitas USAd või Euroopa Liitu tagasi langemast ning pankade veetud erasektori nõudlust kokku tõmbumast.
Krugmanil on täiesti vale ettekujutus sellest, et nii väike ja avatud majandus nagu Eesti, on võimeline rakendama suurtele majandustele jõukohaseid lahendusi. Kui valitsus oleks 2008.-2009. aasta kriisi ajal elavdanud majandust välislaenudega, oleks see läinud nii otseselt kui ka kaudselt imporditavatesse hüvedesse. Palgad ei oleks langenud ja see halvendanuks Eesti konkurentsivõimet eksporditurgudel. Eesti oleks jätkanud kannatamist suure eelarvedefitsiidi käes ning leidnud ennast peagi olukorrast, kus defitsiidi finantseerijad, rahvusvahelised laenuandjad, oleksid kaotanud Eestisse usu. Eesti oleks võinud väga lihtsalt lõpetada sealsamas, kus on Kreeka täna, rõhutas Helenius.
Paul Krugman püüdis kaitsta oma vaateid võrreldes Eesti otsuseid praeguses majanduskriisis otsustega, mida langetas president Roosevelt Ameerika Ühendriikides 1930ndail aastail. Väliskaubanduse osa USA majanduses langes toona allapoole 10%. Eestis on väliskaubanduse osa SKPst rohkem kui 100%. Seetõttu pole mõtet neid kahte riiki võrrelda, ütles Helenius lisades, et kui tudengid seda teeksidki, saaks nad professoreilt noomida.
Praegune koalitsioon väärib kiitust oma kärpeotsuste eest, tänu millele pääses Eesti hukatuslikust majanduskriisist. Selle asemel, et saada teiseks Kreekaks, on Eesti mudel teistele imetleda. Eesti selgeid otsuseid ei saa üks-ühele kopeerida, eriti tohutu suurde riiki nagu USA, kuid see ei tohiks Eesti inimeste saavutatule miinuseks olla, lisas ta.
Seotud lood
Pühapäeval lavale jõudvat Toomas Hendrik Ilvese ja Paul Krugmani mullusest rahvusvahelist tähelepanu pälvinud kantaati kajastavad maailma mainekad väljaanded.
President Toomas Hendrik Ilves jättis end juunis Twitteri ajalukku, kui vihastas ameeriklasest nobelisti Paul Krugmani Eestit kritiseerinud sõnavõtu peale.
USA majandusteadlasele ja Nobeli preemia laureaat Paul Krugman seab taas oma blogisissekandes Balti riikide edu majanduskriisiga toimetulekul kahtluse alla.
Eesti peaks eirama Paul Krugmani seisukohti ja seades õige eeskuju saama Euroopa Hong Kongiks, kirjutab Cato Instituudi vanemteadur Daniel J. Mitchell.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.