Kui tarvis, tõstatan uuesti küsimusi

„Õiguslikus arhitektuuris on riigikohus see koht, kus vaidlused ära vaieldakse ja lõplikud otsused vastu võetakse. Nii et konkreetne vaidlus on sellega lõppenud,“ märkis Teder. 

Laiem teema jääb aga Tederi sõnul üles. „Nagu näeme, siis võlakriis kui selline mitte ei kitsene, vaid vist kipub laienema. Sellel on juriidilised ja põhiseaduslikud aspektid,“ lausus ta.

„Rõhutaksin, et kuigi jah, minu taotlus jäeti rahuldamata, vaadati see sisuliselt läbi ja mul on väga hea meel, et ma sellise teema püstitasin. Ainuüksi selle läbi sai ühiskond olulises valdkonnas rohkem informatsiooni,“ märkis Teder lisades, et  riigikohus otsustas, et õiguskantsleri taotlus on lubatav ja järelikult kehtib see praktika ka tulevikus.

Teder ei välista, et see teema võib mingis muus õiguslikus kontekstis tulevikus jälle õiguskantsleri lauale tulla. Kui midagi on põhiseaduse vastane ja oluline Eesti ühiskonnale, siis pöörab ta sellele tähelepanu. Tema sõnul on suure teema tõstatamine igal juhul vajalik. See, kuidas asi laheneb, olevat juba teisejärguline.

Üks niisugune teema oleks õiguskantsleri sõnul see, kui hakkab tekkima Euroopa Liidu ühine eelarve ja meie riigikogu enam eelarve üle sisuliselt ei otsusta. Kui ikkagi liikumine on föderatsiooni poole, siis tuleks seda küsida rahvalt, arvas Teder.

„Tegelikult on teisese õiguse kaudu varjatult Euroopa Liidu pädevuse laiendamine kogu aeg toimunud. Küsimus on, kui kaugele sellega minna. Kui midagi laiendada, siis tuleks aga otsustada avalikult ja kaaluda poolt ning vastu argumente,“ sõnas Teder.