Kui keskmselt tõusid toiduhinnad eelmisel aastal Euroopa Liidus 3,2%, siis Eestis kallines toit mitu korda rohkem.
Samas suurusjärgus tõusid toiduhinnad ka Leedus ja Ungaris (mõlemas 7,7%). Kohvi, tee ja kakao hindade tõus oli seejuures suurim Eestis (36,5%), järgnesid Soome (30,5%), Leedu (27,0%), Taani (22,1%) ja Läti (22,1%). Kõige vähem tõusid toiduhinnad möödunud aastal Rootsis (0,6%) ja Iirimaal (0,8%).
Alkohoolsete jookide hinnad tõusid mullu kõige rohkem Suurbritannias (5,8%) ja langesid enim Iirimaal (-2,0%). Tubakatoodete hinnad tõusid ELis keskmiselt 6,2%, kuid kõige enam Küprosel (15,8%), Eestis (14,3%) ja Hispaanias (13,3%), kirjutas statistikaameti blogis ameti hinnastatistika talituse juhataja Eveli Šokman.
Elekter, gaas, soojusenergia ja küte kokku kallinesid euroliidus aastaga keskmiselt 9,6%. Kõige suurem oli hinnatõus Kreekas (21,0%), järgnesid Soome (20,5%) ja Belgia (18,0%). Kõige vähem tõusid hinnad Rootsis (2,1%).
Soojusenergia 2011. aasta keskmine hinnatõus ELis oli üle-eelmise aastaga võrreldes 7,0%. Teistest oli pikalt ees Island, kus soojusenergia oli 24,3% kallim kui aasta varem. Kõige vähem tõusis soojusenergia hind Taanis (1,9%) ja Tšehhis (2,0%).
Mootorikütuste hinnad tõusid ELis mullu keskmiselt 13,6%. Hinnad tõusid kõikides riikides, enim aga Küprosel (18,5%), Maltal (18,3%) ja Slovakkias (17,7%). Hinnatõus oli väikseim Sloveenias (7,7%) ja Rootsis (9,0%).
Võttes aluseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi, mida arvutatakse kogu Euroopa Liidus ühtsete reeglite järgi, oli Eurostati andmeil ELi 27 liikmesriigi 2011. aasta keskmine hinnatõus 3,1%, sealhulgas Eestis 5,1%.
Suurim oli hinnatõus Rumeenias (5,8%), Eestile järgnesid Suurbritannia (4,5%), Läti (4,2%) ja Island (4,2%). Väikseim oli hinnatõus Iirimaal (1,2%) ja Rootsis (1,4%). Kõigis teistes ELi riikides oli hinnatõus üle 2,0%.
Alates 2011. aastast on Eestis rahaühikuna kasutusel euro ja Eesti hinnaandmed on kaasatud euroala tarbijahindade harmoneeritud indeksisse. Euroala tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis aastaga 2,7%. Aastal 2010 oli vastava indeksi muutus vaid 1,6%.
Seotud lood
Euro käibelevõtt Islandil sõltub sellest, kas ja kuidas euroala võlakriis laheneb ning mis kujul ühisraha kriisist väljub, ütles Islandi keskpanga juht Mar Gudmundsson.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.