Eestit veab sisenõudlus

Esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus valdavalt sisenõudluse toel. Kogu aasta majanduskasvuks prognoosib Swedbank Eestile tänavu 3%, mis on mõnevõrra kiirem tempo kui pank prognoosis tänavu aprillis. Tuleva aasta teisest poolest hakkab kasvu jälle rohkem eksport vedama, kui nõudlus maailmamajanduses taastub. Eestit aitab ka peamiste kaubanduspartnerite – Põhjala riikide – majanduse tugevus. Tuleval aastal prognoosib Swedbank Eesti majanduskasvu kiirenemist 4%-le ja järgneval aastal 4,3%-le.

Peamised riskid Eesti majandusele johtuvad väliskeskkonnast, eelkõige euroala kriisi arengutest. Swedbank ei välista ühe võimalusena ka euroala osalist lagunemist, märkides, et Eestisse jõuaksid negatiivsed arengud eelkõige finantsturgude ja kaubanduskanalite kaudu.

Samuti kätkevad Eesti majanduse jaoks riske energia- ja toormehinnad.

Riigisisestest riskidest on Eesti jaoks suurimad riskid tööturul – pikaajalise töötuse süvenemine ning tööd otsivate inimeste oskuste mittevastavus ettevõtjate vajadustele.

Eesti ekspordi kohta nendib Swedbank, et see kasvas 2010. ja 2011. aastal jõudsalt, seistes üsna ühel jalal – elektroonikasektoril. Nüüd on kasvama hakanud ka muud sektorid. Tänavu prognoosib Swedbank Eestis ekspordi kasvu 3,4%. Tuleva aasta prognoosi on ebakindluse kasvu eeldades kärbitud 5,9%-le. 

Swedbank viitab tööjõu ühikukulude kasvule Eesti pea kõigis tööstussektorites, mis õõnestab ekspordi konkurentsivõimet. Mõneti korvab seda nõrgem euro.

Impordi kasvu prognoosib Swedbank tänavu 6,7%, mis tuleval aastal aeglustub 4%-le.

Investeeringud on Eestis kasvanud kiires tempos, kuna valitsus peab ära kasutama kvoodimüügist saadud summad. Avaliku sektori investeeringud kasvasid tänavu mullusega võrreldes 30%. Kokku kasvavad investeeringud tänavu 12,6%, mille taga on ka ettevõtjate arvatust suurem investeerimisjulgus. 2014. aastal investeeringud aga vähenevad, kuna võtab aega, enne kui ELi uue eelarveraamistiku vahendid n-ö liikuma saavad.

Tasapisi on kasvamas ka eluasemeinvesteeringud.

Hõive taastumine 2011. aastal oli „märkimisväärne“ - kasv aasta baasil tervelt 6,7%, kuid nüüd on uuesti süvenemas riskid – tervishoiu, energia, elektroonika ja IKT valdkonnas napib töökäsi, tööturu ladusa toime takistuseks on inimeste vähene mobiilsus.

Reaalpalk, mis 11 kvartalit väldanud languse järel mullu taas tõusule pööras, kasvab Swedbanki prognoosi järgi tänavu 2,3%. Tuleval aastal tempo veidi aeglustub, et siis uuesti kiireneda.

Tänu positiivsetele arengutele tööturul, on eratarbimine Eestis jõudsalt kosunud – läinud aasta 4,2%se kasvu järel prognoosib Swedbank tänavu eratarbimise kasvu 4,3%. See on märkimisväärselt suurem number kui pank aprillis prognoosida söandas. Eestlased ei ole ennast lasknud euroala hädadest hirmutada. Kasvutempod on siiski aeglasemad kui buumieelsel ajal, mida pank seletab nii üldise ettevaatlikkuse kui ka selliste majapidamiste arvu kasvuga, kus on raske ots otsaga kokku tulla. Viimase on tinginud esmatarbekaupade hindade tõus ning palgatõusude ebaühtlane jagunemine sektorite lõikes.

Inflatsiooni osas prognoosib Swedbank hinnatõusutempo aeglustumist läinud aasta 5%-lt tänavu 3,9%-le. Aeglustuv trend jätkub ka tuleval aastal.

Riigi finantsides prognoosib Swedbank 2014. aastal eelarve ülejääki jõudmist. Võlakoorem on Eestis jätkuvalt madal, kuid kasvanud eelkõige osalemisest euroala ajutises päästemehhanismis EFSF. Tipust läbi jõuab võlakoorma kasv tuleval aastal tasemel 11-12% SKPst.