Kohus ei rahuldanud Kakumäe jahisadama detailplaneeringule esitatud kaebust

Kohus leidis, et kaebuse esitanud füüsiliste isikute subjektiivseid õigusi ei ole rikutud sellises ulatuses, et detailplaneering tuleks kehtetuks tunnistada. Detailplaneeringu kehtestamisel on arvestatud kohalike elanike elukorraldusega ning kohtu hinnangul ei saa elanikud eeldada, et liikluskoormus ja elukeskkond aja jooksul ei muutuks.

Kohtu hinnangul on detailplaneetringu kehtestamisel muuhulgas arvestatud piisavalt kaebajate privaatsuse kaitsmisega. "Mitmed lõpliku planeeringu lahendused – haljastus, hoonete kõrgused ja asukoht, kergeliiklusteed olemasoleva kõrghaljastuse vahel – on suunatud privaatsuse kaitsmisele," märgitakse kohtu pressiteates.

Samas nendib kohus, et detailplaneeringu kehtestamisega kavandatava külalissadama-kaubanduskeskuse püstitamine mõjutab kindlasti planeeringu lähialal liikuvate isikute arvu ja vähendab mingil määral planeeringu lähiala elanike privaatsust.

Lisaks leidis kohus, et detailplaneeringus ettenähtud ehitiste planeerimine kaldaga püsivalt ühendatud ehitistena merre, ei ole teostatud vastuolus seadusega. Kohus möönas, et õiguslik regulatsioon on nende küsimuste lahendamisel lünklik ja osaliselt vastuoluline kalda ja ranna ehituskeeluvööndi ja kaldaga püsivalt ühendatud avalikku veekogusse püstitatud ehitiste kaldale toetuva osa seoste suhtes, kuid leidis, et lähtudes seaduste eesmärgipärasest tõlgendamisest, on need vastuolud ületatavad ja keskkonnakaitselised eesmärgid saavutatavad ilma, et ehituskeeluvööndit tuleks automaatselt ja põhjendamatult laiendada sellistele merre ehitatavatele ehitistele, mis ei ole sadamaehitised.

Veelgi ebamõislikum oleks kohtu hinnangul üritada rakendada senist ehitusjoonest tulenevat erandit, sest mere püsival täitmisel muutub kaldajoon. Samas leidis kohus, et just mere täitmisega seotud küsimused vajaksid sellest aspektist ja vastavate vee-erikasutuslubade väljastamisega seotud küsimustes (näiteks avalikkuse ja huvitatud-puudutatud isikute kohustuslik kaasamine ning kaebeõigus) seadusandja tasemel täpsemat reguleerimist.

Kohus leidis, et vastustaja ei ole teinud planeeringumenetluses ka nii olulisi kaalutlusvigu, mis õigustaksid planeeringu tühistamist. Kohus selgitas, et erasektori materiaalsete vahendite kaasamine avalike ülesannete täitmiseks ei ole seadusega keelatud ja juhul, kui nende kaasamine toimub eraisikust arendaja, kohaliku omavalitsuse ja elanike huvide mõistuspärase ja otstarbeka tasakaalustamise läbi, ei saa seda lugeda seadusvastaseks. Kohus leidis ka, et mitte alati ei ole arenduse vastu olevate isikute seisukohad ratsionaalsed ja põhjendatud. Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus langetada otsus lähtudes erinevate huvide ratsionaalse tasakaalustatuse põhimõttest.

Kohus vähendas ka kohtule ligipääsuõiguse tagamiseks mitmekordselt võrreldes esitatud taotlustega kolmandate isikutele kaebajate poolt väljamõistetavaid menetluskulusid.

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tänasest.