Õiguskantsler nõuab apteegituru suuremat avatust

„Teisisõnu tekitavad need piirangud nö turuluku, kus juurdepääs apteegiteenuse turule on peaasjalikult tagatud vaid neile teenuse osutajatele, kes on turule pääsenud ja oma positsioonid kindlustanud enne turu nö lukkuminekut. Neile ettevõtjatele, kes sooviksid apteegiteenust pärast turu nö lukustumist ka osutada või laiendada, valdavalt apteegiteenuse turule juurdepääsu pole. Seega on seadusandja ühelt poolt kohelnud omavahel erinevalt turul juba tegutsevaid apteegiteenuse osutajaid võrreldes turule siseneda soovijatega, teiselt poolt aga turul oma positsioonid kindlustanud teenuse osutajaid nende suhtes, kes sooviksid oma tegevust laiendada,” seisab pöördumises.

Tederi sõnul toob apteegiteenuse turu lukustamine vältimatult kaasa ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ka ravimite hulgimüügi alal, mõjutades seega konkurentsi mitte ainult apteegiteenuse osutamisel, vaid ravimimüügil laiemalt.

Kokkuvõtvalt leian, et ravimiseaduses sätestatud üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise geograafilised ja demograafilised piirangud ei ole vajalikud, et tagada maal, piirkonnas, kus nõudlus teenuse järele pole piisavalt suur, et ettevõtja oleks motiveeritud kvaliteetset apteegiteenust pakkuma, apteegiteenuse kättesaadavust, lausub Teder.

„Ka ei ole need piirangud, mis valdavalt takistavad pärast turu n-ö lukkuminekut uute pakkujate turuletulekut või ravimimüügi alal tegevuse laiendamist, minu hinnangul vajalikud, et tagada apteegiteenuse kättesaadavuse teisi aspekte: teenuse kvaliteeti ja teenuse osutamise järjepidevuse tagamist piirkondades, kus teenuse osutajate vaheline konkurents on tihe.”

Teder toob välja ka mõningaid lahendusi, kuidas seaduse esialgne mõte - tagada apteegiteenus maapiirkonnas - toimiks.

„Hoopis kindlamalt viivad soovitud eesmärgini, kuid kahjustavad konkurentsi ja ettevõtlusvabadust vähem, erinevad otseselt maa-apteekide arvu suurendamisele suunatud meetmed, näiteks maa-apteekide subsideerimine, linnas tegutsevate ettevõtete kohustus pidada apteeke ka vähematraktiivses piirkonnas jne,” loetleb ta.

Õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks on aega 20 päeva, selle aja jooksul peab riigikogu vastu võtma otsuse. Kui riigikogu ettepanekut ei toeta, saab õiguskantsler teha taotluse seadusesätete kehtetuks tunnistamiseks riigikohtule.

Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles, et just praegu tutvub ta õiguskantsleri saadetud ettepanekuga ning komisjonis tuleb arutlusele see 8. oktoobril. Kutsutud on ka õiguskantsler.