OECD avaldas täna värske analüüsi Eesti majanduse olukorrast, milles soovitab kehtestada Eestis varamaks.
Üks valdkond on maksud.
OECD viitab Eesti suurele maksukiilule kui olulisele takistusele madalama sissetulekuga inimeste hõive parandamisel. Olukorda ei leevenda ka 2014. aastast kavandatav sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mis annab maksukergendust pigem suhteliselt jõukatele. Mõju tööturul oleks sellest üsna tagasihoidlik, hindab OECD, soovitades sotsiaalmaksu osas kergendust pigem madalama palgaga töökohtade puhul.
Samuti soovitab OECD Eestil ümber mõelda 2015. aastaks kavandatud üksikisiku tulumaksu määra langetamise 21 protsendilt 20%-le ning tõsta selle asemel maksuvaba miinimumi, mis on Eestis praegu teiste riikidega võrreldes madal.
Tööjõumakse saaks kärpida, kui leida alternatiivseid maksutulu allikaid.
OECD kiidab heaks aktsiiside tõstmise ning viitab, et ka käibemaksu osas on Eestis täiendava maksutulu võimalusi, kuna maksu määr on Eestis madalam kui enamikes teistes OECD riikides.
Pigem tuleks aga maksustada vara – see on kõige vähem moonutusi põhjustav maksuliik ning vara maksud on Eestis praegu OECD riikidest kõige madalamad. Otsust kodu alune maa 2013. aastast maamaksust vabastada nimetab OECD otsesõnu sammuks vales suunas, mis ahendab võimalusi kõrgete tööjõumaksude alandamiseks.
Sarnane on olukord keskkonnamaksudega. Hoolimata sellest, et suur heitmete hulk ja madal energiakasutuse efektiivsus on Eesti majanduse jaoks olulised struktuursed probleemid, on keskkonnamaksude osakaal ja energia maksustamine Eestis oluliselt allpool ELi keskmist, nendib raport.
Teistele OECD riikidele annab Eesti aga silmad ette toetuste vallas - vanemahüvitise süsteemiga, mis on üks kõige heldemaid organisatsiooni liikmesriikide hulgas. Raport seab aga küsimärgi alla selle efektiivsuse – süsteem on kulukas, kuid mitmed riigid – sealhulgas Põhjala riigid – on saavutanud paremaid tulemusi vähem heldete toetustega. OECD hinnangul on olulisem panustada hoopis lasteaedadele ja muudele tugiteenustele, mis võimaldaks vanematel töö ja pereelu paremini ühitada. Erilist kasutegurit ei näe OECD ka pensionilisas lastega kodus oldud aastate eest. OECD hinnangul on see kulukas ja vähe efektiivne moodus sündivuse tõstmiseks. Põhirõhk võiks siiski olla pigem piisavate lasteaiakohtade olemasolu tagamisel jms.
Läbiv soovitus Eesti toetuste süsteeme analüüsides on väheste ressursside sihipärasem kasutamine eelkõige nende abistamiseks, kes on kõige suuremas puuduses.
Raport nendib, et ebavõrdsus Eesti ühiskonnas on üks suuremaid Euroopas, kuid samas maksude ja toetuste efektiivsus selle ebavõrdsuse vähendamiseks üks madalamaid Euroopas.
Seotud lood
Nii nagu Eesti peaministrile ei meeldi ka Rootsi peaministrile OECD soovitatud maksumuudatused - eriti kinnisvaramaks, millele Fredrik Reinfeldti sõnul ei ole Rootsi avalikkuse toetust.
Suurärimees Ülo Pärnitsa sõnul võib varamaks ühiskonnale kasulikuks osutuda.
Eesti probleemiks on oskusteta ja vähese ettevalmistusega inimeste suur osakaal tööjõuturul, selgub täna hommikul avalikustatud OECD värskest raportist.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole varamaks Eestile valik, sest kinnisvara on meil koormatud kiirelt tõusnud laenukoormusega ning energiahindade riskidega.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.