Lugano järvepromenaadil oma tavapärast tervisejooksu tehes või peaväljakul hommikust espressot juues ei adugi kohe, et ümbritsevaid turiste on tunduvalt vähemaks jäänud. Sagimist, fotoaparaatide välkumist on justkui palju ning endistviisi keerukas on promenaadil turismigruppide vahel manöövreid sooritada.
Luganol, mis asub Šveitsi itaaliakeelses Ticino piirkonnas, on palju pakkuda igale maitsele – lummavad vaated Alpidele, purjekad järvel, matkarajad mägedesse ja ajaloolised külakesed ümberringi. Sellel medalil on aga teine pool – puhkus Ticinos ja üldiselt Šveitsis on muutunud kalliks. Kui pikki aastaid oli piirkond näiteks sakslastele, tänu heale maanteeühendusele, mugav ja kiire viis itaaliapärasesse kultuuri reisida ja seal nädalakese veeta, siis praegu, Šveitsi frangi ja euro suhte tõttu, eelistatakse odavlendu “päris” Itaaliasse, kus võimalik kohapeal sama raha eest endale rohkem lubada.
Tugev frank ohustab riigi majandust üldises mõttes, kuid turism saab kõige tugevama löögi – jäävad ju välisturistid tulemata ning ka kohalikud kasutavad pigem võimalust ja reisivad odavamatele maadele.
Nii ollakse üsna mures lähitulevikule vaadates – hindu ei saa ega taheta langetada, moodustatakse küll reisipakette, kuid tihtilugu osutuvad need kallimaks mõne naaberriigi omadest. Šveitsi saksa keeles on ütlus: Sul ei saa olla korraga viit senti ja kuklit – ikka kas üks või teine. Selle mõttega saab ehk natukene vaielda, ent hetkeseisuga võib see praegust olukorda iseloomustada küll.
Paralleelselt ümbritsevale raskele seisule kogu Euroopas on Šveitsil oma tugeva valuutaga päris keeruline konkureerida – tugev frank ja turismimassid ei sobi praegu kokku.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.