Ligi: me ei rutta tõotama, et see maks tuleb

"Me kindlasti ei rutta tõotama, et see maks tuleb," kommenteeris Ligi täna Luksemburgis pärast Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumist. "Me läheme koostööga kaasa, mis üldiselt on õige hoiak ühele väikesele riigile."

Kaks asja on olulised – ühelt poolt tuleb finantssektor tugevamini seostada kriisiriskidega ning panna vajadusel maksma. Teisalt on juba pikka aega otsitud üleeuroopalist raha-allikat Euroopa Liidu eelarve jaoks, rääkis Ligi.

Eesti on põhjendanud finantstehingute maksu n.ö algatusgrupis osalemist sellega, et uue maksu kujundamisel kaasa rääkida.

„See milliseks me seda maksu oleme kujutanud, teebki meid ettevaatlikuks,“ möönis Ligi, tõstes ühe probleemina esile, et maksu plaanib kehtestada piiratud arv riike. „Kui see oleks globaalne või vähemalt üleeuroopaline, siis oleks lihtsam teda heaks kiita,“ ütles ta.

„Ega meie ei ole ka siin mingid suured initsiaatorid,“ tõrjus Ligi. „Me vaatame, mis see plaan olema saab."

Maksu mõju oleks Eesti puhul Ligi sõnul minimaalne. Rahaliselt võib see tähendada Eesti sissemakse vähenemist Euroopa Liidu eelarvesse.

„Ei ole karta et me üle määra majandust piiraks, nagunii tuleks see raha kusagilt koguda,“ ütles Ligi.

Kommenteerides Rootsi vastuseisu finantstehingute maksule ütles minister, et tegelikult on Rootsis pangad juba maksustatud.

„Võib-olla nad arvavad teadvat milline tuleb ettepanek ja kuna neil juba on maks, ei taha nad sinna äkki muutusi. Kardavad et see uus maks on teistsugune,“ ütles ta.

Ligi sõnul on koostöö finantstehingute maksu osas Eesti jaoks ka välispoliitiline küsimus.

"Mõnes valdkonnas on meil erimeelsused suuremad ja probleemid suuremad. Kui sa vaielda tahad, pead valima teemasid,“ ütles Ligi. „Kui pole väga tugevaid vastuargumente peale selle, et lihtsalt maksu ei taha, siis ei ole see kindlasti õige strateegia välispoliitikas.“