See läheb ettevõtte tegevuseetika valdkonda, vastas Otepääl asuva OÜ Hotell Berhnard juhataja Madis Mutso küsimusele, kuidas toitlustus- ja hotelliäris vähendada musta raha osakaalu?
Päevaküsimuse ajendiks on maksu- ja tolliameti tänane uudis selle kohta, kuidas toitlustus- ja majutusettevõtete kontroll on suurendanud käibemaksu maksmist kuni neli korda.
„Kui ärieetikaga on asi korras, siis tehnilised küsimused on ju väga lihtne lahendada," märkis Mutso. "Maksude maksmine on tegelikult asja lõpptulemus. Korrektne ja õige peab olema ka eelnev arvestus ja muud protseduurid.“
Mutso möönis, et ega toitlustus- ja majutussektoris kerge ole. „Kui kõik ühel hetkel hakkavad õigesti käituma, siis kõik käituvadki õigesti,“ sõnas ta ja lisas, et ilmselt kulub paikaloksumiseks siiski mingi aeg. „Praegu ühed juba käituvad õigesti ja teised veel ei käitu, aga küll see aeg tuleb, kui kõik käituvad õigesti.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurtes hotellides ja suurtes toitlustusettevõtetes musta raha ei liigu, sest suurem osa klientidest maksab kaardiga või arvega, ütles Tartu meelelahutuskeskuse Atlantise juht Olga Aasav.
Kuna toitlustäris liigub rohkem sularaha, siis on loodud kuvand, et seda äri ainult selleks tehaksegi, et saada nii-öelda musta raha, ütles Valgamaal toitlustusega tegeleva Tammuri talu peremees Erki Saar.
Eelmisel nädalal toimunud kohtumisel arutasid maksu- ja tolliameti (MTA) ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu esindajad toitlustus- ja majutussektoris toimunud kontrollide tulemusi ning leppisid kokku koostöö jätkamises võitluses ümbrikupalkade ja käibe varjamisega.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“