Berliinis ei tohi mõnes linnajaos teha korterile luksusremonti, ehitada kortereid kokku või paigaldada elamispinna väärtust tõstvaid mugavusi.
Teema on tugevalt esil ka Saksamaal septembrikuus toimuvate valimiste eel, kus parteid lubavad üksteise võidu küll toetusi, küll piiranguid üürihinna tõusule, et elamiskulud üle jõu ei kerkiks, kirjutab agentuur Bloomberg.
"Poliitikud mõistavad, et suurlinnades, kus hinnad on tõusnud, valitseb suur rahulolematus," ütles Berliini vaba ülikooli politoloogia professor Peter Grottian.
Läinud kuul teemat käsitledes ütles kantsler Angela Merkel, et valitsus leppis mullu detsembris kokku meetmed üürihinna tõusu pidurdamiseks. Praegustele üürnikele ei või hind kolme aasta jooksul kerkida üle 15%. Veebruaris teatas Merkeli partei CDU, et plaanib juurde ehitada taskukohast elamispinda.
"Meie sekkumine eluasemeturule on vajalik," ütles Merkel. Samas tunnistas ta, et sekkumine ei või torpedeerida uute elamispindade ehitust.
Sakslastest on vaid 53% oma elamispinna omanik, võrreldes 72%ga Itaalias, näitab LBS Researchi kogutud informatsioon. USAs on vastav näitaja rahvastikuregistri andmeil 65%.
Saksa sotsiaaldemokraatide (SBD) kantslerikandidaat Peer Steinbrück ütles, et Merkeli valitsus ei tee piisavalt, et hoida pensionäride, üliõpilaste ja keskmise tulu teenijate elamiskulusid kontrolli all. Sissetulekud ei jõua üüri tõusuga sammu pidada.
Viimase viie aastaga on üürid Berliinis asuva uuringufirma Bulwien Gesa AG andmetel kerkinud Saksamaal keskmiselt 15%, korterite hinnad 23%. Saksamaa statistikaameti andmeil teenis täispalgaga töötaja 2012. aastal keskmiselt 3391 eurot kuus, mida on 12% rohkem kui 2007. aastal.
SPD lahendus elamiskulude tõusu ohjamiseks on kehtestada kord, kus kinnisvara omanik võib uuele üürnikule kehtestada maksimaalselt 10% võrra kõrgema üüri kui on naabruskonna keskmine.
Saksamaa buum ujub vastuvoolu mujal euroalal valdava trendiga, kus korterite hinnad viimasel viiel aastal keskmiselt 3,7% alanesid, näitab Euroopa Keskpanga statistika. Samuti on see tundlik ja vastuoluline teema sakslaste jaoks, kes on harjunud kinnisvaralaenude karmide tingimustega. Omaosalus on reeglina 20% ja selliseid laene, kus tasutakse vaid intresse, sakslased reeglina ei võta. Ajavahemikul 1995-2008, mil paljudes Euroopa riikides kinnisvarasektor kuumas, oli Saksa eluasemeturg soikus.
Berliin on üks neid linnu, kus Saksamaa kinnisvarabuum on hästi näha. Üürid on viimase viie aastaga kerkinud 32% ja korterite hinnad 41%, näitavad online kinnisvaramaakleri ImmobilienScout 24 andmed.
Hinnatõusu ohjamiseks on Berliini moodsas Prenzlauer Bergi linnosas kohalik ehitusnõukogu keelanud luksusremondid, et investoritel oleks raskem elamispindu uuenduse järel suure kasuga edasi müüa. Jaanuarist alates ei tohi kortereid kokku ehitada, paigaldada põrandkütet ja ehitada korteritesse kaminaid.
"Me tahame ahnusele piiri panna," ütles piirkonna linnaarengu juht ja roheliste partei liige Jens-Holger Kirchner, kes regulatsioone toetas. "Mõistlik kasum eluasemekinnisvaralt on OK. Kuid selline investeerimine ei ole OK, mis terve grupi üürnikke piirkonnast välja tõrjub."
Kogu kärast hoolimata on kinnisvara Saksamaal siiski alles odavam kui teistes suurtes Euroopa riikides.
Seotud lood
Saksamaa parlamendi alamkoda kiitis täna heaks piirangud üüritõusule, et elamispinna üürimine püsiks inimestele jõukohane.
Kui sel nädalal valminud koalitsioonileppes kokkulepitu seaduseks saab, ei või Saksamaa majaomanikud uutelt üürnikelt küsida kõrgemat hinda kui maksimaalselt 10% üle naabruskonna keskmise ning renoveerimiskulusid saab üüriarvele otsa panna vaid maksimaalselt kümne aasta jooksul.
Saksamaa suuremates linnades võivad korterite hinnad juba 20% ülehinnatud olla, kuna uue elamispinna ehitus ei jõua nõudlusega sammu pidada, märkis Bundesbank.
Euroopa Keskpanga ülimadalad intressimäärad euroala majanduse toestamiseks kütavad võlabuumi euroala ainsas stabiilse väljavaatega tippreitinguga riigis Soomes, kirjutab agentuur Bloomberg.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.