Saksamaa suuremates linnades võivad korterite hinnad juba 20% ülehinnatud olla, kuna uue elamispinna ehitus ei jõua nõudlusega sammu pidada, märkis Bundesbank.
Osades piirkondades Berliinis, Hamburgis, Münchenis, Kölnis, Frankfurdis, Stuttgardis ja Düsseldorfis on hinnad 2010. aastast kasvanud kiiremini kui keskmine 25%, teatas Bundesbank värskes ülevaates.
Osaliselt võib hinnatõusu taga olla ka kinnisvaraga spekuleerimine, vahendas agentuur Bloomberg.
"Lähiajal hinnasurve eluasemeturul ilmselt ei taandu," nentis Bundesbank. "Veel ei ole aga tõenäoline, et praegune hinnadünaamika kinnisvaraturul võiks juba kaasa tuua märkimisväärseid makromajanduslikke riske."
Väljaspool seitset suurlinna on kinnisvara hinnad Saksamaa linnades 5-10% kõrgemal tasemest, kus nad demograafiliste ja majanduslike näitajate järgi olema peaksid, leiab keskpank.
Saksamaa elamute hinnad kerkivad, kuna investorid otsivad kindlat kohta, kuhu oma raha paigutada. Madalad intressimäärad ärgitavad tootlust otsima väljastpoolt võlakirjaturge ning muudavad kinnisvara ostu rahastamise lihtsamaks.
Seotud lood
Tänavu kolmandas kvartalis ulatus kinnisvara investeeringute maht Euroopas 32,6 miljardi euroni, selgub DTZ analüüsist. Alates 2008. aastast on see kõige aktiivsem kolmas kvartal.
Berliinis ei tohi mõnes linnajaos teha korterile luksusremonti, ehitada kortereid kokku või paigaldada elamispinna väärtust tõstvaid mugavusi.
Kui sel nädalal valminud koalitsioonileppes kokkulepitu seaduseks saab, ei või Saksamaa majaomanikud uutelt üürnikelt küsida kõrgemat hinda kui maksimaalselt 10% üle naabruskonna keskmise ning renoveerimiskulusid saab üüriarvele otsa panna vaid maksimaalselt kümne aasta jooksul.
Euroopa Keskpangas süvenevad lõhed Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa vahel, kirjutab Financial Times, tuues näiteks läinud nädalal aset leidnud intressikärpe otsuse, millele oli vähemalt kuus vastuhäält.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.