Üüritõusu ohjamine löök Saksa kinnisvara arendajaile

Selline säte lisati koalitsioonileppesse pärast seda, kui kiire üüri tõus sai eriti Saksamaa suurlinnades Berliinis, Hamburgis ja Münchenis valitsevast elamispindade nappusest üheks kesksemaks teemaks sügisel toimunud parlamendivalimistel.

Üürid on Saksamaal terav küsimus, kuna sakslased eelistavad pigem üürida kui elamispinda osta. Elamispinna omanikke on Saksamaal 53%, võrreldes 70%ga Suurbritannias ja 72%ga Itaalias. USAs on näitaja 65%.

"Need ideed viivad meid tagasi olukorda, kus kinnisvara omanikud ei taha enam renoveerimisele raha kulutada," ütles Bloombergile eluhoonete renoveerimisega tegeleva ettevõtte Klingsoehr Unternehmensgruppe juht Stefan Klingsoehr.

Aasta esimese üheksa kuuga kulutasid arendajad Saksamaa statistikaameti andmeil uute elamispindade ehitamisele ja suuremahulistele renoveerimistöödele Saksamaal 119 miljardit eurot, mida on aastatagusega võrreldes 2% rohkem.

Koalitsioonilepingusse kirja pandud piirangud vähendavad arendajate kasumit kinnisvara renoveerimisest eesmärgiga seejärel üüri tõsta, ütles Bulwien Gesa AG kinnisvaraanalüütik Andre Adami.

Kahe viimase aastaga on üürihinnad Saksamaa suurlinnades kasvanud maaklerfirma ImmobilienScout 24 andmeil 10%.

Piirangud võivad vähendada ka arendajate huvi uusi elamispindu ehitada, märkis Saksamaa keskpank oma oktoobrikuises raportis. "Intressidele ülempiiri seadmine annab tagasilöögi," nentis Bundesbank. "Turupõhine motivatsioon investeeringuteks peab säilima."

Saksamaal on elamispindade defitsiit, kuna ehitus ei jõua nõudlusele järele. Saksamaa vajab vastava ministeeriumi hinnangul aastas 250 000 uut eluruumi. Tänavu on Saksa ehitusliidu ZDB andmeil uusarendusi 230 000, võrreldes 200 000ga 2012. aastal ja 183 000ga 2011. aastal.

"Sellisele järsule üüri tõusule nagu me oleme näinud - uutes lepingutes tõus kuni 20%, 30%, 40% - pannakse tugev piir peale," ütles Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei parlamendisaadik Burkhard Lischka, kes koalitsioonileppe seda punkti koostada aitas. "See on väga hästi tasakaalustatud piirang, mis puudutab konkreetseid valdkondi, kus valitseb defitsiit."

"Poliitikutel on alati meeldivam öelda, et me võitleme taskukohase hinnaga elamispinna eest," ütles eluhoonete renoveerimisega tegeleva ettevõtte juht Stefan Klingsoehr. "Valitsus tahab elamispindade defitsiiti vähendada, kuid saavutab risti vastupidise tulemuse: defitsiit süveneb."