Tallinna ringkonnakohus tühistas täna Harju maakohtu aastataguse otsuse, mõistes maadevahetuse kohtuasjas kõik süüdi altkäemaksu andmise või võtmise eest.
Kohus karistas Merko Ehituse suuromanikku Toomas Annust altkäemaksu andmise eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Juriidiliste isikutena mõistis kohus altkäemaksu andmises süüdi ASi Merko Ehitus (praegune AS Järvevana), mõistes neile rahalise karistuse 798 000 eurot. Samuti mõisteti süüdi Merko Ehituse tütarfirma AS E.L.L. Kinnisvara, mis sai rahalise karistuse 127 823 eurot.
Endisele keskkonnaministrile Villu Reiljanile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Seda ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kunagisele põllumajandusministrile Ester Tuiksoole mõisteti ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus kolmkeaastase katseajaga. Samuti mõisteti temalt välja altkäemaksuna saadud vara vääruses 2737,34 eurot.
Endisele maa-ameti juhile Kalev Kangurile mõisteti karistuseks neli aastat kolm kuud ja 11 päeva vangistust viieaastase katseajaga. Samuti mõisteti välja altkäemaksuna saadud vara väärtuses 17 972,53 eurot.
Ettevõtja Tarmo Pedjasaart karistas kohus altkäemaksu andmise ja altkäemaksu võtmisele kaasaaitamise eest kahe aasta, nelja kuu ja 23 päeva pikkuse karistusega kolmeaastase katseajaga.
Ettevõtja Einar Vettusele mõisteti altkäemaksu andmise eest karistuseks üks aasta, kümme kuud ja 23 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.
Ettevõtja Tullio Liblik sai altkäemaksu andmise eest karistuseks kaks aastat, viis kuud ja 27 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.
Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt, sest ringkonnakohus ei nõustunud süüdistatavatele n-ö šokivangistuse kohaldamisega, sest enamus süüdistatavaid oli kohtueelse uurimise ajal juba viibinud vahi all. Lisaks sellele kohaldatakse senise kohtupraktika lausel šokivangistust eelkõige noorte süüdistatavate suhtes.
Kohus mõistis süüdistatavailt menetluskuluna välja sundraha ja kaitsjaile kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Samuti tühistati maakohtu otsus süüdistatavate kasuks välja mõistetud õigusabi kulude osas ja jäeti need uue otsusega süüdistatavate kanda.
Riigilt mõisteti välja süüdistatavate kasuks teise astme kohtu menetluses kaitsjatele makstud tasu.
Ringkonnakohus leidis, et menetluse mõistlik aeg ei ole möödunud ning et jälitustoimingute tegemise käigus ei ole seadusenõudeid rikutud, mistõttu selle käigus kogutud tõendid on lubatavad.
Milles kohtualuseid süüdistati?
Endisele maa-ameti juhile Kalev Kangurile esitati süüdistus selles, et ta maa-ameti peadirektorina võttis ajavahemikul 2000-06 korduvalt altkäemaksu ja tegi seda suures ulatuses. Villu Reiljanit süüdistati keskkonnaministrina aastail 2004-06 korduvas altkäemaksu võtmises, Ester Tuiksood 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu võtmises.
Toomas Annusele esitati süüdistus, et ta andis altkäemaksu ajavahemikul 2000-06 maa-ameti peadirektor Kalev Kangurile, ajavahemikul 2004-06 keskkonnaminister Villu Reiljanile ja 2006. aastal põllumajandusminister Ester Tuiksoole.
Tullio Liblikut süüdistati, et ta andis altkäemaksu ajavahemikul 2004-06 maa-ameti juhile Kalev Kangurile ja keskkonnaminister Villu Reiljanile.
Einar Vettusele esitati süüdistus selles, et ta andis altkäemaksu aastail 2003-06 maa-ameti peadirektor Kalev Kangurile.
Tarmo Pedjasaarele esitati süüdistus, et ta andis vahemikus 2001-06 altkäemaksu Kalev Kangurile. Samuti süüdistati Pedjasaart selles, et ta aitas 2006. aastal kaasa Kanguri poolt altkäemaksu võtmisele Einar Vettuselt.
Merko Ehitusele (praegune AS Järvevana) esitati süüdistus, et äriühing andis altkäemaksu ajavahemikul 2002-06 maa-ameti juhile Kalev Kangurile ja perioodil 2004-06 keskkonnaminister Villu Reiljanile.
E.L.L Kinnisvarale esitati süüdistus selles, et äriühing andis 2006 altkäemaksu põllumajandusminister Ester Tuiksoole.
Seotud lood
Merko Ehituse omanikfirma Riverito kavatseb värske majandusaasta aruande kohaselt maksta 15 miljonit eurot dividende ehk 56 eurot ühe aktsia kohta.
Riigikohus alustab maadevahetuse kriminaalasja osas kirjalikku menetlust ning alates sellest 30 päeva jooksul selgub otsuse tegemise kuupäev.
Riigikohus arutab täna nn maadevahetuse kriminaalasja ning otsus peaks riigikohtu kodulehel üleval olema hiljemalt 21. aprillil.
Kolmeastmeline kohtusüsteem tagab teoorias küll kohtuotsuste autoriteedi, aga praktikas tekitavad eri kohtuastmete ristivastupidised otsused nii hämmingut, pahameelt kui ka lihtsalt arusaamatust.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?