Majandusministeerium ja konkurentsiamet uurivad, kas Läti ja Leedu energeetikaettevõtted tegelevad konkurentsi moonutamisega.
"Elektrihind on nii kõrge, kui ta üldse olla saab, see on ebanormaalselt kõrge," tõdes Leppiman.
Tema sõnul tekitab kõrge hind ikka negatiivse emotsiooni. Rääkides põhjustest, miks elektrihind nii kõrge on, märkis Leppiman, et on erinevad halvad asjad kokku sattunud. „Ühest küljest on Eesti elektritootmisvõimsused hoolduses ja remondis. Kaks energiablokki on Narva jaamades korralises hoolduses. Kaks energiablokki- Eesti jaama neljas ja kaheksas blokk- on avariiremondis,“ märkis Leppiman.
Ta rõhutas, et probleemiks on meie lõunanaabrid Läti ja Leedu. „Venemaa poole pealt import Lätti on null. Mis seal on, ei oska kommenteerida,“ sõnas Leppiman.
Ta lisas, et suur 1300 MWh ühendus Leedu ja Valgevene vahel on plaanilises hoolduses sellel nädalal. „See tähendab seda, et Lätis ja Leedus on elektri defitsiit. Tänu sellele ei ole neil piisavalt tootmisvõimsusi, et oma vajadusi katta,“ selgitas Leppiman.
Üks süsteemne probleem on ka, mis peaks olema peaks turukorralduslikult Lätis ja Leedus olema, aga mida Leppimani sõnul kahjuks ei ole. „Mida me oleme eeldanud siiamaani, kui räägime Balti elektriturust, siis kõik käituvad ühte moodi. Tänane olukord näitab, et see nii ei ole,“ rääkis Leppiman.
Möödunud nädalatel on majandusministeerium ka sellele tähelepanu juhtinud. „Läti ja Leedu ei pane oma tootmisvõimsusi turule,“ lausus Leppiman. „Mis tähendab seda, et meie oleme tekitanud ebavõrdse olukorra, kus Eesti Energia annab oma tootmisvõimsusi turule.“ Ta lisas, et küsimus on ka selles, kui palju meie peaksime oma tootmisvõimsusi teiste riikide elektripuuduse leevendamiseks kasutusele andma.
Majandusministeerium üritab koos konkurentsiametiga välja selgitada, kas võib olla tekkinud Läti ja Leedu ettevõtete poolt konkurentsi moonutamine.
Küsimusele, kas korralisi hooldusi ei saaks organiseerida nii, et need ei oleks ühel ajal, vastas Leppiman, et normaalolukorras selliseid hetki ei teki ja seetõttu seda ei reguleeri ka Nord Spool Spot. „See on sama teema, mida kavatseme Balti regioonis tõstata. See ei ole kindlasti normaalne, kui tekitatakse elektrile kunstlik nõudlus,“ märkis Leppiman. Tema sõnul ei saa selles süüdistada kuidagi turgu.
Leppiman rääkis turu avanemisel, et suvel on prognoositav elektrihind madalam kui talvel ja möödunud aastatel on see nii ka olnud. „Täna on tahtmatult või tahtlikult tekitatud turul ebanormaalne olukord,“ märkis ta.
Rääkides tulevikust, sõnas ta, et kui Narvas tehakse plaanilised hooldused ära ja tootmisvõimsused on üleval ning Valgevene ja Leedu liin taaskord töös, siis kindlasti hinnasurve kaob ära. „Ministeerium ei jäta seda nii. Meid ootab ees tõsine jutuajamine oma lõunapoolsete kolleegidega,“ kinnitas Leppiman. „Me oleme seda teemat tõstatanud juba varasemalt, tahaks selle pildi selgemaks saada, kus kohas on see probleemkoht sisse ehitatud. Eesmärk ei ole kedagi süüdistada, vaid leida mõistlik lahendus.“
Kui Soomes käiakse tänase elektri eest välja 50,13 € MWh, siis Eestis, Lätis ja Leedus tuleb rahakukrut kergendada makstes 103,85 € MWh, selgub Nord Pool Spoti numbritest.
Seotud lood
Kui Soomes käiakse tänase elektri eest välja 50,13 € MWh, siis Eestis, Lätis ja Leedus tuleb rahakukrut kergendada makstes 103,85 € MWh, selgub Nordpoolspot numbritest.
Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et amet ei ole rahul sellega, et Eesti Energia üldteenuse hind on liiga kõrge ning amet loodab, et ettevõte langetab hinda.
Täna langes järgmise päeva elektri hind Eestis 37,8%, 64,62 eurole MWh.
Juunis on toimunud mitmeid sündmusi, mis on elektri hulgihinda tavapärasest kõrgemaks muutnud, praegu tingib kõrget hinda aga Läti ja Leedu nõudlus energia järele, ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?