Saxo Banki juht ründas Merkelit

Olen kohtunud aastate jooksul paljude poliitikutega, kuid viimasel ajal olen ma kohanud väga vähe neid, kes on valmis seisma oma vaadete eest, kui neil need üldse on, kirjutas Saxo Banki juhatuse esimees Lars Seier Christensen.

Võin meenutada aega, mil see paistis teistmoodi – tänapäeval tegelevad poliitikud vaid päevaprobleemide lahendamisega ja järgivad arvamuste küsitlusi, kus selgub, mida valijad on valmis tolereerima selle asemel, et näida üles juhiomadusi, lisas ta.

Euroopa Achilleuse kand on pangajuhi kinnitusel Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel – kes on de facto Euroopa Liidu liider – ning tema euraola nägemuse puudumine.

Visiooni puudumine on karjuvas vastuolus emotsionaalsete tunnetega, mis domineerisid sõjajärgses Euroopa poliitilises mõtlemises, märkis Christensen.

"Usun, et ratsionaalsem lähenemine oleks päästnud meid sellest jamast, kus me oleme, kuid deklareerida, et EL peaks võitma üleilmset majanduse võiduajamist on üheks põhjuseks, miks Saksamaa tahab hoida Suurbritanniat ELis, kuid see ei ole visioon," kirjutas ta. Ratsionaalne on seda eesmärki toetada, kuid sinna me ei jõua, kui me ei tule välja uue, realistliku Euroopa visiooniga 21. sajandiks, lisas Saxo Banki juht.

Ta kirjeldas, kuidas käis avamas pangakontorit 2009. aasta mais Prahas ja kohtus mõni kuu hiljem eraviisiliselt president Vaclav Klausiga. Nad arutasid euroala võlakriisi, mis oli juba käimas, kuid sel ajal taipasid seda vähesed. "Olime üksmeelel, et Euroopa Liidu ees seisev on suurim praktiline väljakutse – mis on kõigi teiste probleemide juur ja põhjus, miks Euroopa Liit liigub majanduskatastroofi suunas ja mis ühe enam tundub demokraatliku protsessi eiramisena – see on ühisraha euro," kinnitas Christensen.

Kui president Klaus avaldas ingliskeelse raamatu "Europe – The Shattering of illusions" (Euroopa illusioonide purunemine), kus ta avaldab oma pettumust praeguse Euroopa olukorra suhtes, otsustasin selle avaldada taani keeles ja tutvustada seda kõikjal, kus võimalik, kirjutas pangajuht.

Raamat käsitleb Euroopa institutsionaalseid arenguid alates II maailmasõjast kuni euroala võlakriisini, hinnates praegust ebastabiilsust vahefaasiks. Kõiki, kellele on Euroopa südamelähedane, peaksid seda lugema, märkis Saxo Banki juht.

President Klausi juhtmõte on, et kui Euroopa tahab restartida majandusarengut, peab selleks toimuma fundamentaalne muutus ning Euroopale on tarvis uut tugevat visiooni.

Kuigi euro on ELi enamuse probleemide juur, on ühisraha idee muljetavaldav, amitsioonikas ja loogiline. Kuid selleks, et luua majandus- ja rahaliitu, kus rahvastik on suurem USAst, peab see peegeldama ka rahvusvahelist poliitilist jõudu, sõnas Christensen.

Keskne probleem seisneb tema sõnul selles, et Euroopa kodanike enamus ei soovi poliitilise liidu loomist, mis peaks olema rahaliidu loomise aluseks. "Rikaste maade kodanikud ei soovi loobuda rahvuslikust identiteedist ja ei soovi oma majandussaavutusi panna ühte potti. Sellisel juhul betoneerib solidaarsus vaesemate maadele alalise rahastajana. Isiklikult lisan, et tugevate riikide uhked kodanikud seostuvad rohkem vabakaubanduse ja majandusliku heaoluga, kui monsterlikult tugeva ja kasvavalt ebademokraatliku Brüsseli bürokraatiaga," jätkas ta.

Pole üllatav, et suurim entusiasm euro suhtes on tulnud majanduslikult nõrgematest riikidest, kinnitas Christensen. Nad näevad süsteemis soodsust, kuid ei soovi täielikult loobuda oma rahvusriikidest ega traditsioonilisest poliitikast.

Euroopa poliitikud olid vägagi teadlikud sellest, et hästi funktsioneeriva rahaliidu aluseks on vajadus luua poliitiline ja rahandus(eelarve)liit. Rahaliidu loomisel ei olnud puudust hoiatavatest häältest. Kuid kuigi see oli mõnedele enesest mõistetav, otsustasid Euroopa riigipead ja valitsused alustada projektiga, mille vundament oli sama nõrk nagu rannal ehitatud liivakindlus, selgitas blogisissekandes.

"Nad tegid seda, lootes varjatud agendaga luua alusmüürid samm sammu haaval, pidamata vajalikuks selleks luba küsida Euroopa rahvastelt. Protsessiga jätkati järeleandmatult isegi maades nagu Taani, mis ei kuulu isegi euroalasse. Poliitikud tahavad tugevamat integratsiooni, kui paljud kodanikud on valmis lubama. Lojaalsus Brüsseli valitsejatele ja ebalojaalsus oma rahvaste suhtes võrdub hea töö ja kõrge tunnustusega ühes illusiooniga oma sõprade poliitlisest tähtsusest," märkis ta.

Christenseni sõnul oli rahaliidu loomiseks vaja mehhanismi, mis aitaks nõrgemaid liikmeid – olgu selleks ühised võlakirjad, eelarvest ülekanded või muu seesugune – täpselt nagu rahvusriikide sees toimub. "Näiteks Taani saar Lolland oleks tõsises hädas, kui nad peaksid finantseerima projekte rahvusvahelistel turgudel. Kuid olles täielikult integreeritud Taani osana, kus toimuvad riigieelarvest rahakanded Lollandi, on probleem lahendatud.

"Kujutage nüüd Euroopat samamoodi üles ehitatuna, nagu rahvusriik ja paljud probleemid oleksid lahendatud – kuigi laiemas majanduses on vaevalt midagi, mille üle uhkust tunda. Kuid see nõuab, et endised rahvusriigid täidaksid sama rolli nagu väike Taani saareke, kus Euroopa rikkamad alad peavad soovima täita samu ülesandeid nagu Taani riik oma riigi nõrgemate alade suhtes," märkis Christensen.

Selle olukorra saavutamisest oleme pangajuhi kinnitusel kaugel. Lisaks ei saa kaubad, teenused ja tööjõud liikuda nii vabalt nagu rahvusriigi sees. Keeled, haridus, kultuur ja vahemaade kaugus on Europa kontekstis palju keerulisemad.

"Merkel on öelnud ei Euroopa majanduse kesksele juhtimisele, ei alalisele päästemehhanismile ja ei euroala ühistele võlakirjadele, mis tema sõnul on majanduslikult valed ja ebaproduktiivsed," viitas Saxo Banki juht.

"Merkeli Euroopa ei ole mitte ainult karistav, vaid ka võõrastav. Merkeli soov on, et ELi liikmesriigid järgiksid reegleid ja tagaksid, et Euroopa muutuks konkurentsivõimelisemaks. Ta on probleemide lahendaja ja konkreetsete probleemide lahendamises ei ole mitte midagi valesti. Kuid poliitika on uute ideede ja visioonide väljakäimine. See on eesmärkide seadmine, mis muutuvad populaarseteks. Merkel seda veel teinud ei ole," lisas Christensen.

Sakslastel pole tuju muutusteks, näitavavad arvamuseküsitlused. Tõenäoliselt võidab Merkel 22. septembril valimised. "Ja ta jääb Euroopa Liidu de facto liidriks ja õnnetusraha saatuse otsustab endine laborikeemik. Ma näen, et analüüs on tehtud," kirjutas Taani pangajuht. "Otsus on teada. Me peame ümberhindama Euroopa Liitu," lisas Christensen.