Schröder poleks pidanud Kreekat rahaliitu lubama 

"Kantsler Schröder võttis Kreeka rahaliitu vastu ja õõnestas stabiilsus ja kasvupakti. Mõlemad otsused olid fundamentaalselt valed ning üheks lähtepunktiks praegusele kriisile," vahendas agentuur Bloomberg Merkeli sõnu eilsel kampaaniatuuril Põhja-Saksamaa linnas Rendsburgis.

"Kreekat poleks üldse võinud euroalasse vastu võtta," ütles kolmandaks ametiajaks tagasivalimist taotlev kantsler, lükates nii süüdistused hoopis Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku (SPD) partei praeguse kantslerikandidaadi Peer Steinbrücki eelkäijale Gerhard Schröderile. 2001. aastal ei olnud Kreeka rahaliitu astumiseks valmis.

Arvamusküsitlustes Merkeli parteile alla jääva SPD juht on üritanud viimastel nädalatel Merkelit rünnata süüdistustega, et kantsleri eurokriisi lahendamise poliitika ei kanna vilja ning et praegune valitsus püüab Saksamaa maksumaksjate eest kriisilahenduse tegelikke kulusid varjata.

Steinbrück, kelle partei on Merkeli CDU/CSU parteist 14-19 protsendipunkti võrra maas, hakkas kinni Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble mööndusest 20. augustil, et "üsna tõenäoliselt" tuleb Kreekale veel üks abiprogramm koostada.

"Saksamaal tuleb maksta Euroopa ja euroala stabiilsuse eest," ütles Steinbrück nädalavahetusel Saksa telekanalile ARD antud intervjuus. Tema sõnul näitab see, et Kreeka puhul arutatakse jälle uut abipaketti, et senine kriisistrateegia on läbi kukkunud.

"Enesele teadvustamata ja kuidagi möödaminnes tõstis Schäuble päevakorda teema, mida Merkel tahtnuks parema meelega valimiskampaaniast välja jätta," ütles Steinbrück ARD-le.

"Seda ei ole keegi seni üles võtnud, et Saksamaa on juba pikka aega olnud võlaliidus. See on midagi, mida Merkelil tulnuks meie kodanikele selgitada juba 2010. aastal, mil ta ütles hoopis seda, et kreeklastele ei anta sentigi," ütles Steinbrück.

Schäuble selgitas hiljem, et tahtis teha selge vahe, et taoline võimalik lisaabi Kreekale ei tähendaks uut võlgade mahakandmist. Kreeka suurimad võlausaldajad on Euroopa Keskpank, IMF  ja euroala liikmesriigid. "Mul tuli selgitada, et võlakärbet ei tule, kuid see ei tähenda, et mitte midagi pole vaja teha," ütles Schäuble.

Ka Saksamaa eurovolinik ja CDU liige Günther Oettinger möönis hiljuti Saksa meedias, et ilmselt vajab Kreeka aastateks 2014-2016 uut abipaketti suurusjärgus, mida mõõdetakse miljardites väikse kahekohalise numbriga.Mitmed Euroopa ajalehed tsiteerivad täna aga SPD eelarvepoliitika eestkõnelejat Carsten Schneiderit, kelle väitel vajab Kreeka täiendavalt 77 miljardit eurot. Selle väite aluseks on Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja IMFI esindajatest koosneva troika hinnang Kreeka majanduse ja erastamisprotsessi väljavaadetele.

Niisamuti on Merkel viimastes intervjuudes korranud, et ei näe ette Kreeka võlakoorma vähendamist, mis riskiks euroalal vallandada doominoefekti ja tekitada uut ebakindlust. Lisaks on ta öelnud, et teema ei ole aktuaalne enne tulevat aastat, mil Kreeka teine abipakett läbi saab.

Steinbrück tahab teha lõpu Merkeli lõputu säästmise ja kärpimise poliitikale ning ärgitab selle asemel Euroopa struktuurivahendite raha koondamist Lõuna-Euroopa abistamiseks. Eeldatavad tulud kaalumisel olevast finantstehingute maksust võiksid minna uue "Marshalli plaani" koostamiseks.

Saksamaa arvamusküsitlused näitavad Merkeli eurokriisi poliitikale ülekaalukat toetust .

Merkel ise on korduvalt Kreeka peaministrile Antonis Samarasele toetust avaldanud ning öelnud, et tahab, et Kreeka euroalale edasi jääks.

Merkel rõhutas Rendsburgis taas Euroopa tähtsust Saksamaale kui ekspordist sõltuvale riigile ning tõstis esile Euroopas kuus kümnendit väldanud rahuaega.

"See on selline aare, selline pluss, mida me ei saa kahtluse alla seada," ütles ta. "Sellepärast ongi euro enamat kui lihtsalt valuuta. Sel põhjusel oleme üles näidanud solidaarsust, kuid solidaarsusega kaasneb alati vastutus reformide eest neis riikides, mis meie solidaarsust kogevad."

Ka teistel kampaaniaüritustel on Merkel tõrjunud eurovastaseid, korrates, et euroala suurim majandusruum Saksamaa on ühisrahast palju võitnud.

"Ma olen kindlalt veendunud, et euro on meile hea," ütles Merkel esmaspäeval Zwickaus endisel Ida-Saksamaal. "Ja teie karjumine ei muuda asja paremaks," tõrjus ta eurovastaseid, kelle plakatid süüdistasid euroala perifeeriat Saksamaa pantvangis hoidmise eest. Saksamaa valitsus "on alati nõudnud abi eest tingimuste täitmist," ütles Merkel. "Meil tuleb sellel kursil jätkata."

Merkeli sõnum on, et Saksamaa eurokriisi poliitika kannab vilja ning et sakslaste majanduslik olukord on tema kaheksa aastat väldanud võimuloleku ajal paremaks läinud.

Zwickaus tõi Merkel välja veel ühe tahu, milles tema poliitika sotsidest erineb. SPD on soovitanud euroala võlad kõik kokku panna nn võlgade lunastamise fondi. "See on asi, mida mina teha ei kavatse," ütles Merkel. "(Euroopas - toim.) kui teie arvates on solidaarsus seotud vastutusega, siis on CDU teie jaoks õige partei," ütles ta.

Kõigest retoorikast hoolimata ei usu analüütikud, et Saksamaa eurokriisi poliitika 22. septembril toimuvate valimiste järel oluliselt muutuks.

"Ükskõik, milliseks kujuneb täpne tulemus, usume me, et Saksamaa valimised Saksamaa europoliitikat väga palju ei muuda," ütles Bloombergile Londoni Berenberg panga peaökonomist Holger Schmieding. "Saksamaa aitab oma partnereid, kuid seab oma abile tingimused."

"Mõlemad rõhutavad struktuurireformide ja korras rahanduse tähtsust. Europoliitika ei ole kuigi paljutõotav teema oma partei eristamiseks," märkis Natixis SA pank hiljuti avaldatud hinnangus.

Ajalehe Bild tellimusel tehtud INSA arvamusküsitlus näitas CDU toetuseks 39%. Selle küsitluse järgi on parlamendikünnist ültamas ka Merkeli praegused koalitsioonikaaslased Vabad demokraadid, keda toetab 6%. See suurendab väljavaateid praeguse koalitsiooni jätkumiseks. SPD toetus on 25% ja toetus rohelistele 14%. Vasakpartei toetus on 7%. Kokku osales ajavahemikul 23.-26. augustini toimunud küsitluses 2128 inimest.

Samas on esmakordselt Saksamaal valimistel ka euroskeptiline partei, Alternatiiv Saksamaa jaoks AfD, mis tahaks nõrgemad liikmed euroalast välja heita. Seni on partei toetus kõikunud 2-3% tasemel, mis parlamenti pääsemiseks vajalikku künnist ei ületa.

Selle nädala lõpus, 1. septembril, toimub Saksamaa peamiste kantslerikandidaatide Angela Merkeli ja Peer Steinbrüki ainus valimiste-eelne teledebatt.