Protroni fondist toetust saanud mereseiret lihtsamaks ja kättesaadavamaks muutev Eesti idufirma Flydog on leidnud esimese väliskliendi.
Keskkonnatehnoloogiatele pühendunud Flydogi üks asutajaid Andri Laidre ütles, et siiani puudusid head lahendused merest andmete saamiseks, sest laevadega merel käimine on kulukas ja satelliitide abil veepinna all toimuvat ei näe.
"Et mõista merekeskkonna pidevas muutumises olevaid protsesse, arendame autonoomset seireplatvormi ja andmete haldamise süsteemi, mille abil on võimalik muuta mereseire sama igapäevaseks nagu ilmastikuvaatluse süsteemid," lisas ta.
Juba on leitud ka esimesed kliendid – Eesti Meresüsteemide Instituut ja Soome firma Luode, kes tegeleb keskkonna monitoorimise teenuse osutamisega Soomes ja Rootsis.
"Mereseiresüsteemi arendusega alustasime inseneritööde kõrvalt 2009. aastal, kui tegime esimese süsteemi meresüsteemide instituudile. Prototroni rahastus võimaldas meil käesoleval aastal arendusele hoogu juurde anda ja nii jõudsime juba suvel täisfunktsionaalse lahenduseni – rahastuseta oleks arendus veel ühe aasta võrra veninud. Nüüd on meil aga esimene prototüüp vees ja vajalikud katsetused tehtud – saame rohkem keskenduda äriarendusele ja müügitööle," rääkis Laidre.
Flydog näeb sel suunal suurt potentsiaali. "Keskkonnaprobleemid muutuvad meie planeedil järjest kriitilisemaks ja investeeringud keskkonnatehnoloogiatesse suurenevad iga aastaga. Meie jaoks on tegemist põneva väljakutsega, sest tooteid arendades peame leidma parimad lahendused nii mehaanika kui elektroonika vallas ning looma vajalikud programmid, serverisüsteemid ja intuitiivse kasutajaliidese," märkis ta.
Flydogi tulevikuplaanidesse kuulub sensorite võrgustiku haldamise süsteemi loomine, mille abil saab jälgida näiteks linnade keskkonnaseisundit. "Paigaldades sensoreid üle terve linna, oleks tavainimesel võimalik jälgida, millises linnaosas on parajasti kõige suurem õhusaaste, või vee puhtuse järgi otsustada, millisesse randa minna ujuma," selgitas Laidre.
Prototüübi ehitamist finantseerinud fond Prototron on Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud rahastu, mille eesmärgiks on toetada noori ettevõtjaid ja leiutajaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel.
Varasemates Prototroni voorudes on prototüübi loomiseks rahastuse saanud nutitelefoniga suhtlev järjekorrastend, mobiilne tuulemõõtmisseade, akupakk ja aku juhtimissüsteem, mereseiresüsteem, 3D printimise tarkvara, uudne keeleõppeprogramm ja luksusautode multimeediasüsteem. Toetuste summad on ulatunud 3100 eurost kuni 11 640 euroni.
Prototroni järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 15.oktoobril.
Seotud lood
15. märtsil lõppes töötava tootenäidise ehitamist rahastava Prototroni järjekordne taotlusvoor. Kokku laekus 60 ideed peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning elektroonika valdkondades.
Miks mitte teha lennusadama muuseumist üks suur idufirmakeskus ja käivitada üüratu turunduskampaania, mis kutsuks ettevõtjaid ja andekaid arendajaid Eestisse tasuta büroopindadele töötama, küsib idufirmade kiirendi Startup Wise Guys asutaja Mike Reiner Arengufondi tänavuses mõtteraamatus.
Tehnoloogia- ja tootedisainiharidusega ettevõtja Andri Laidre rääkis StartSmarti ettevõtlusseminaril, et füüsiliste toodete arendamisel tuleb võtta piisavalt aega, et tekiks võimalus tehtut uue nurga alt vaadata.
Prototüüpide rahastu teisest voorust saavad rahasüsti 3D printimise autorikaitsesüsteem ning mereseiresüsteem.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”