Hiina loob Shanghai vabatsooni - testib finantssektori reforme

Pilootprojekti olulisemad elemendid on suurem innovatsioon finantssektoris ning teenuste sektori liberaliseerimine, ütles Hiina kaubandusminister Gao Hucheng agentuuri Bloomberg vahendusel.

Sellest enam kui 29 ruutkilomeetri suurusest alast saab testbaas Hiina peaministri Li Keqiangi vabaturumajanduse poliitikale, mida võidakse perspektiivis juurutada kogu maailma suuruselt teises majandusruumis.

Eelkõige on eesmärk testida muudatusi finantssektoris - võimaldada hoiuseintressidel kujuneda vabaturu tingimustes, selle asemel, et keskpank need paika paneb, katsetada jüaani vabalt konverteeritavust ning võimaldada Hiina pankadel laieneda välismaale.

Liberaliseeritavate teenuste hulgas, mida agentuuri Bloomberg andmeil on kokku vähemalt 18 valdkonda, on pangandus ja laevandus, kaubandus, turism ja mitmed internetiteenused.

Sellest tsoonist võib Hiina jaoks tulla murranguline pööre, kirjutas Wall Street Journal. Või siis suur pettumus.

Tsoonis on tegutsemisloa saanud Bank of China ja Bank of Communications, samuti Citibank China Co. Kokku kaheksa kodumaist ja kaks välismaist panka, vahendas Bloomberg. Lisaks on kohaliku meedia andmeil tsoonis tegutsemisloa saanud veel 25 firmat, sealhulgas näiteks Porsche AG ja BNP Paribas' kauplemisüksus.

Skeptikute hinnangul viidab taoline katsetamine ja testimine vaid aega. Kogu majanduse jaoks võib reformide tempo jääda liiga aeglaseks.

Shanghai vabatsooni avamine toimub veidi enam kui kuu enne Hiina kommunistliku partei istungit novembris, kus peaks avalikustatama Hiinauus  majandusreformi strateegia. Selle järgi toetuks majanduskasv rahkem sisenõudlusele ja innovatsioonile ning vähem ekspordile ja infrastruktuuri investeeringutele. Peaminister Li on ärgitanud suurendama erasektori rolli majanduskasvu vedurina.

Shanghai vabatsooni kohta on esialgu veel vähe detaile, kuidas kõik toimima hakkab. Hiina valitsusametnike sõnul kulgevad reformid järk-järgult, reeglid loodetakse paika saada lähema kolme aasta jooksul. Ajalehe Wall Street Journal allikate sõnul võib aga aega minna viis kuni seitse aastat, enne kui ametivõimud kõik nüansid paika saavad.

Kõnekas märk selguse puudumisest oli algselt välismeedias levinud info, et vabatsoonis saab olema ka vabam juurdepääs internetile. Twitter ja Facebook jäävad aga tsenseerituks ka Shanghai vabatsoonis, kirjutas reedel Hiina valitsuse hääletoru China Daily.

Vabatsoonidega katsetas kaheksakümnendatel aastatel ka toonane Hiina liider Deng Xiaoping. Analüütikute hinnangul on idee kopeerimine täna korraga märk nii tugevusest kui ka nõrkusest. Hiina liidrid katsetavad reformidega kohalikul tasandil, kuna ei ole piisavalt tugevad, et ületada kogu riigi tasandil vanameelsete ja eeliskohtlemisega harjunud riigifirmade vastupanu, kirjutas Wall Street Journal.