Uute korterite hind buumiaja tasemel

1Partner Kinnisvara juht ja üks omanikke Martin Vahter ütleb, et ta natuke kahtleb selles surutisejärgses rekordis. "Rahalised mahud seda kindlasti ei ole,“ selgitas ta.

Uus Maa märkis oma turuülevaates, et Eesti kinnisvaraturg jätkas kolmandas kvartalis tõusu ning tehingute hulk saavutas majandussurutise järgse rekordi. Samas Tallinnas oli aga langus.

Uus Maa märkis ka, et kinnisvaratehingute koguhulgalt on nii kogu Eesti kui ka paljud vaadeldavad omavalitsused jõudnud 2007. aasta kolmanda kvartali tasemele, tehingute koguväärtuselt ja kohati ka objektide keskmiselt hinnatasemelt aga 2008. aasta sama kvartali tasemele.

„Arvan, et see ei käi kõikide kohta ja see on natuke optimistlik,“ märkis Vahter. „Kui kinnisvarabuum oli, siis see oli ikka peamistes tõmbekeskustes – Tallinn, Tartu, Pärnu. Nendes ma kahtlen, et see tase on sama kaugele jõudnud, kuid peaksin selleks rohkem numberid uurima. Ma kahtlen, et uute korterite müük on sellel tasemel - kui praegu ehitatakse kuskil paar tuhat uut korterit, siis tol ajal tehti umbes 4000 uut korterit aastas. Mina nii optimistlik ei ole,“ lausus Vahter.

Kuid hinnast rääkides möönis Vahter, et need on jõudnud küll buumiaja tasemele, mis puudutab siis uusi kortereid. Ometi lisas ta, et inflatsioon sööb siin statistikas ilmselt aga jällegi oma osa ära. „Uued korterid on jõudnud äärelinnas samale hinnatasemele, mis oli buumi ajal. Mustamäel maksis uus korter tol ajal 35 000 krooni m2, tänased hinnad katsuvad seda taset ka. Kuid seda pole korrigeeritud inflatsiooniga. Nominaalselt on hinnatase sama, aga inflatsioon teeb oma töö,“ seletas Vahter ja lisas, et ilmselt umbes 20% tasandab sellest hinnast ära inflatsioon.

„Numbriliselt võib öelda jah, et uute korterite hinnad on buumi tasemel. Samas tippude hinnad veel seal maal pole. Näites kui buumi ajal müüdi Tornimäel kortereid hinnaga üle 100 000 krooni ruutmeeter, siis täna selliseid hindu veel pole,“ märkis Vahter ja lisas, et kui uue ja vana korteri vahe oli buumi ajal 20%, siis täna on see 30-40%. Vahepeal on Vahteri sõnul tulnud ka energiasäästlikkuse teema, millest buumi ajal üldse ei räägitud ja millel on ka oma mõju.

Vahter lisas ka, et buumi ajal arendasid kinnisvara ja võtsid korteri ostuks laenu ka paljud need, kes seda teha ei oleks tohtinud ning see viis mulli lõhkemiseni. Täna on pangad tema sõnul siiski palju konservatiivsemad ja laene nii kergelt ei anta. Kui pangad aga oma laenutingimusi muutma peaksid, siis võib asi nö käest minna küll. „Kui näiteks buumi ajal anti tühja krundi ostmiseks laenu, siis täna tühja krundi ostmiseks reeglina laenu ei saa,“ lisas Vahter.

Tema hinnangul on tänaseks turule alles jäänud vanad tuntud arendajad. „Kui buumi ajal astus kontorisse sisse inimesi, kelle põhitööks polnudki arendamine, aga kes tulid jutuga: mul on hea krunt, teeme maja!, siis täna selliseid ei ole ja seetõttu ma ka ei usu, et neid tehinguid täna nii palju on,“ lisas Vahter. 

Autor: Kaisa Gabral, Kaisa Gabral