Lumaniga dialoogis olnud rahandusministeeriumi esindaja Sven Kirsipuu tunnistas, et mõjude hindamise analüüs jäi ajapuuduse tõttu tellimata. Ajapuuduse põhjus peitub selles, et otsus tulumaksu- ja käibemaksu seadust muuta sündis väga kiiresti ning analüüsideks oli aega vaid mõned nädalad. Seetõttu on ka nii ettevõtjad kui ka teised muudatustega seotud osapooled tõstnud pea, et ei jõustuks muudatused, mis ei arvesta reaalsete oludega.
„Tulime eelkõige selgitama oma seisukohti,“ rääkis Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Martin Huberg ootustest enne istungit. „Tahtsime rääkida, millised on kitsaskohad nende eelnõude puhul, milliseid alternatiivseid lahendusi me välja pakume. Natuke tulime kritiseerima ka, aga meil tulemus oligi see, et tegelikult oli see kuulamine, mitte niivõrd lahenduste leidmine.“
Ta tõdes, et paljudele küsimustele vastuseid ei saanud, sest ministeeriumil on oma kindlad seisukohad ning selle asemel, et üritada teiste seisukohtadest aru saada, raiuti oma maailmavaadet.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni presidendi Kersti Krachti ootus oli, et rahanduskomisjon kuuleks, mida ettevõtjad päriselt arvavad.
„Siin rääkisid mitmed ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, mida see tegelikult kaasa toob. Küsimus ei ole ainult halduskoormuse kasvus, vaid mida see tähendab maapiirkonna ettevõtjatele - paljudele toob kaasa olulise maksutõusu. See tähendab mikroettevõtjatele paljudes valdkondades šokki,“ sõnas Kracht.
Temagi märkis, et selgeks sai, kuidas rahandusministeerium ei ole kõiki valdkondi läbi mõelnud, kuid ta avaldas lootust, et pärast tänast arutelu tuleb mingi kompromiss. Krachti hinnangul on teine asi, kui suures ulatuses see tuleb.
„Meile on selge see, et riigil on raha vaja, eelarves on auk, mida on vaja täita ja võetakse sealt, kust võtta on ehk maksude tõstmisega,“ ütles ta.
Huberg avaldas samuti lootust, et huvigruppe võetakse kuulda, kuid samas märkis, et paljud asjad on esitatud sellisena, et need on eelarvesse sisse kirjutatud ja nüüd tuleb leida muu katteallikas.