Rehn tahab Saksa majandusedust enam selgust

Reeglina tehakse seda siis, kui mõne ELi riigi majanduses on alust kahtlustada tasakaalustamatust - näiteks on sarnasel moel luubi alla võetud Põhjala riikide kuumavad kinnisvaraturud.

Rehn kirjeldab esmalt, kuidas Saksamaa majandus ja konkurentsivõime Euroopa integratsioonist on kasu saanud. Nii sellega, et euro on hoidnud vahetuskursi madalamana kui suur ülejääk eeldaks, kui ka sellega, et Saksamaa ettevõtted on saanud uutesse liikmesriikidesse laienedes tootmiskulusid alandada. Rehn kiidab Saksamaa kvaliteetseid kaupu, nihkudes sammhaaval lähemale postituse kriitilisele osale.

Rehn tõdeb, et suure ülejäägi on tinginud see, et Saksamaal säästetakse rohkem kui tarbitakse või investeeritakse. Samas eeldaks ühiskonna vananemine just investeerimist, et majandus muutuks enam kapitalimahukaks.Kui aastal 2000 moodustasid Saksamaal investeeringud SKPst 21,7%, siis praegu vaid 17,6%, mis on oluliselt väiksem proportsioon kui paljudes teistes euroala riikides.

Euroala esimesel kümnendil investeeriti palju Saksamaa sääste teistesse liikmesriikidesse, kuid kahjuks valdavalt mitte tootlikesse varadesse, vaid pigem anti hoogu laenu- ja kinnisvarabuumile. Kui mull lõhkes, kannatasid ka Saksa pangad. Rehn ärgitab otsima lahendusi, mis oleksid kasulikud nii Saksamaale kui ka teistele liikmesriikidele.

"Kitsaskohtade kõrvaldamine kodumaiselt nõudluselt aitab Saksamaa kaubanduskonto ülejääki vähendada," kirjutas Rehn. Kodumaise nõudluse kasvutempo on küll viimase kahe aastaga kahekordistunud, möönab Rehn, kuid nendib samas, et see on ikka alles liiga tagasihoidlik. Erasektori investeeringud on tänavu taas languses.

Rehni soovitus on, et Saksamaa looks tingimused stabiilseks palgakasvuks - eelkõige madalamapalgalistel, vähendades makse ja sotsiaalkindlustusmakseid. Suur kasutamata potentsiaal on teenuste turul - näiteks ehitussektoris, kus võiks olla palju enam konkurentsi ja kodumaise kasvu võimalusi. Käivitunud energiareformid eeldavad aga paremat regulatiivset raamistikku, mis julgustaks erasektorit rohkem sellesse valdkonda investeerima. Ja kui Saksamaa sisenõudlus suureneb, väheneb ka surve euro vahetuskursi tugevnemiseks, mis teeks äärealariikide jaoks lihtsamaks oma kaupade ekspordi väljapoole euroala.

"Kuna need olulised küsimused väärivad põhjalikumalt analüüsi, tuleb Euroopa Komisjonil sel nädalal kaaluda, kas käivitada Saksamaa majanduse kohta süvaanalüüs ELi makromajanduse tasakaalustamatuse protseduuri raames," kirjutab Rehn. "Selline analüüs annaks nii Euroopa kui ka Saksamaa poliitikakujundajatele detailse pildi euroala suurima majandusruumi ees seisvatest väljakutsetest ja võimalustest."

Lõppu märgib Rehn, et Saksamaa pole ainus riik, mis väga palju ka teisi riike mõjutab. Teine selline riik on Prantsusmaa.

"Kui Saksamaa astuks samme oma kodumaise nõudluse ja investeeringute suurendamiseks samas kui Prantsusmaa reformiks konkurentsivõime tõstmiseks oma tööjõuturu, ärikeskkonna ja pensionisüsteemi, teeksid nad koos suure teene kogu euroalale - kindlustades tugevama majanduskasvu, luues juurde töökohti ja vähendades sotsiaalseid pingeid," kirjutas Rehn.