RM: palgakasv tuli kasumi arvelt

Töötajate arv pole palgastatistika uuringu alusel aastaga muutunud. "Seega kasvas kogu majanduses teenitav palgatulu kolmandas kvartalis samuti 8,8 protsenti, mis ilmselt ületab lisandväärtuse nominaalkasvu," märkis fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

"See tähendab, et palkade osakaal lisandväärtuses on kasvanud kasumite arvel. Järgmised kvartalid näitavad, kas palga- ja kapitalitulu vahekord stabiliseerub ja kuidas kiirele palgakulude kasvule reageerivad ettevõtjad," lisas ta.

Statistikaameti andmeil kasvas keskmine palk aastaga 8,8% ja tarbijahindade tõusuga korrigeeritud palga ostujõud 5,8%. "Kiire palgakasv jätkus kolmandas kvartalis pea kogu majanduses ja tegevusalade vahelised palgakasvu erinevused püsivad suhteliselt väikesed," selgitas Aben.

Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on tema sõnul üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. "Seda oli näha nii 2005–06 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus," märkis ta.

Palgakasvu erinevused venisid analüütiku sõnul suuremaks ka 2010–11, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt, kinnitas Aben.

Rahandusministeeriumi analüütiku ütlusel on majanduskriis korrigeerinud avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. "Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus," märkis ta.

"Kuigi kriisi eel jätkus avaliku sektori palgatõus erasektorist paar kvartalit kauem, oli langus erasektoris kriisi ajal väiksem ning taastumine jõulisem," lisas Aben.

Kolmandas kvartalis kasvasid kõigi avaliku sektori tegevusalade palgad riigi keskmisest kiiremini. "Sellegipoolest on nii avalikus halduses kui hariduses keskmine palk erasektori suhtes viimase kümne aasta madalaim. Tervishoiusektoris, kus kollektiivsed palgaläbirääkimised toimuvad igal aastal, on palga suhe riigi keskmisesse kriisist taastumisel suhteliselt hästi püsinud ning jääb 2007. aasta tasemele," märkis ta.

Üldiselt tugeva palgakasvu taustal hakkab silma kunsti, meelelahutuse ja vaba aja teenuste pakkumisega seotud tegevusala, kus palgad on sel aastal olnud languses, kuigi nende teenuste tarbimine on juba paar aastat kiiresti kasvanud. "Võib olla, et teenusehindade tõus pole suutnud viimasel ajal katta sisendite kallinemist. Eelneval paaril aastal ületas selle tegevusala palgakasv siiski riigi keskmist," selgitas Madis Aben.