Palgakasv on palgatöötaja seisukohast hea uudis, kuid palgasurve põhjustajaks on olukord tööturul, kus töötute arv on vähenenud ning osa töötajaid leiab jätkuvalt endale paremat palka ning meeldivamat töökeskkonda välismaalt, leiab ametiühingute keskliit (EAKL).
Et palgakasv ületab tööviljakuse kasvu, peavad palgad suurenema kasumite arvelt. „Jätkusuutlik selline keskmise palga kasv ei ole. Vaja oleks suuri muutusi tootlikkuse kasvus,“ leiab EAKL palgasekretär Kaja Toomsalu.
„Hetkel on veel ruumi kasumite arvelt palka tõsta, aga selles tuleb varem või hiljem sein ette,“ lisab EAKL esimees Peep Peterson. „Seega tahame algatada Tööandjate Keskliiduga läbirääkimised, kuidas muuta tööjõu kasutamist otstarbekamaks. Vaja on struktuurimuutusi kogu majanduses ja midagi veel – selleks tuleks rääkida kõigi tasandite tööandjatega.“
Kujunenud olukorda illustreerivad ettevõtted, kus töötajatest on juba maksimum välja pigistatud. „Tänagi näeme, et inimesed ei jaksa enam ning otsivad seetõttu uut töökohta. Osa tööandjaid kulutab raha pigem uute töötajate värbamisele kui sellele, et hoida oma vanu töötajaid,“ viitab Toomsalu. „Paljud on oma palgatõusu oodanud majandussurutisega kaasnenud palgalangetustest alates, aga seda ei lubata ka järgmisest aastast, sest palku tõstetakse vaid teatud töötajatel. Palgatõus peaks aga siiski jõudma iga töötajani.“
Statistikaamet teatas eile, et kolmandas kvartalis kasvas keskmine palk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,8 %.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil oli kolmandas kvartali mediaanväljamakse 638 eurot kuus.
38% Eesti ettevõtteist kavatseb lähikuudel palku tõsta, selgus CV Keskuse novembrikuisest uuringust.
Võrreldes madalama ja kõrgema palgaga töötajaid, soovib Haapsalu Uksetehase osanik ja juht Ago Soomre järgmisel aastal tõsta palka rohkem nendel, kelle praegune tasu jääb alla keskmise taseme.
Palgakasvu kiirenemine mitmendat kvartalit järjest viitab tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.