38% Eesti ettevõtteist kavatseb lähikuudel palku tõsta, selgus CV Keskuse novembrikuisest uuringust.
CV Keskuse juhi Paavo Heili sõnul tuleb heade töötajate hoidmise nimel Eesti ettevõtjail rohkem pingutada. "Vastasel juhul meelitavad naaberriikide tööpakkujad kvalifitseeritud tööjõu suurema palganumbriga endale ning seeläbi kannatab Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Surve palkade tõstmisele on märgatav ning seepärast võib järgmise aasta üheks märksõnaks pidada kvalifitseeritud töötajate hoidmist," kommenteeris ta.
Tööturu-uuringust selgus, et 38% ettevõtteist kavatseb järgmise kuue kuu jooksul palku tõsta. Suurima tõenäosusega on palgatõusu oodata toitlustuse, infotehnoloogia/e-kaubanduse, tervishoiu ning sotsiaaltöö valdkondades. Palkade tõstmise nendes sektorites tõi välja rohkem kui 45% vastanuist.
ITs ja e-kaubanduses planeeritakse palgatõusuks 10-20%, toitlustuse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas kuni 10%.
Võrreldes eelmise aastaga on planeeritav palgatõus suurenenud 12%. Palgatõus on aktuaalsem suuremates ettevõtetes ning tulenevad peamiselt ettevõtte headest majandustulemustest.
Palkade langetamist planeeritakse aga enim elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning palgalanguseks ennustatakse alla 10%. Palkasid kavatseb langetada 1% vastanuist. Aasta varem kavatses palkasid langetada 3% vastanuist.
Varasemaist tänavu läbi viidud CV Keskuse uuringuist on selgunud, et 40%-l inimestel puudub igasugune motivatsioon oma tööd jätkata, 75% oleksid nõus töötama välisriigis ning 86% inimestest käivad haigena tööl, et palgas mitte kaotada.
Novembrikuises tööturu-uuringus osales 1103 inimest. Vastajad on läbilõige ettevõtetest, nii ettevõtte suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ning piirkonniti. 60% vastanutest olid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 15% personalijuhid või -spetsialistid.
Seotud lood
Palgakasv on palgatöötaja seisukohast hea uudis, kuid palgasurve põhjustajaks on olukord tööturul, kus töötute arv on vähenenud ning osa töötajaid leiab jätkuvalt endale paremat palka ning meeldivamat töökeskkonda välismaalt, leiab ametiühingute keskliit (EAKL).
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil oli kolmandas kvartali mediaanväljamakse 638 eurot kuus.
Palgakasvu kiirenemine mitmendat kvartalit järjest viitab tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kolmandas kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirenes, teatas statistikaamet. Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.