Mertsina: töövõtja määrab üha enam oma palka

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele kiirenes palga nominaalkasv kolmandal kvartalil 8,8%ni. Inflatsiooniga korrigeeritud palga reaalkasv kiirenes 5,8%ni. Palgakasv kiirenes juba viiendat kvartalit järjest.

Nii nagu esimeses ja teises, mõjutasid ka kolmandas kvartalis palgakasvu olulisel määral ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude maksmine. Ilma nendeta oleks palgakasv olnud 8%, mis on ikkagi väga kiire.

Kolmandas kvartalis on ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude nii suur mõju üsna ootamatu. Kõige enam maksti preemiaid ja lisatasusid palgatöötaja kohta info ja side, elektrienergia ja avaliku halduse tegevusalal (peamiselt kohalike omavalitsuste puhkusetoetused).

Üha suuremat mõju on palgakasvule avaldanud aasta alguses toimunud miinimumpalga enam kui 10% tõus. See mõjutab enim väiksemaid, alla 50 töötajaga ettevõtteid, kus tuleb töötajate leidmiseks palkasid rohkem tõsta ning kus palgakasv on kiirenenud juba 10%ni. Kuna selliste ettevõtete osakaal kogupalgakulust on üsna suur (39%), avaldavad need ka palgakasvu kogupildile olulist mõju.

Keskmine palk tõusis kolmandal kvartalil 930 euroni, kuid see ei sisalda varimajanduses arvestatud ümbrikupalka, mis tõstaks keskmise palgataseme veelgi kõrgemaks.

Kiire palgakasv kolmandal kvartalil oli üsna laiapõhjaline. Kui enim kiirenes palgakasv ITK sektoris (üle 14%), kasvas 10% ja üle selle palk veel kuues suuremas tegevusalas, sh ehituses ja transpordisektoris.

SKP kiirhinnangu järgi vähendas kolmanda kvartali majanduskasvu aga enim just ehituse lisandväärtuse langus. Lisandväärtus ei kasvanud ka transpordisektoris.

Samas vähenes nendes tegevusalades tööhõive, mistõttu on veel vara öelda, kas kiire palgakasv tõstis ka nende tegevusalade tööjõu ühikukulu. Vaatamata töötleva tööstuse toodangumahu ja müügikäibe aeglustumisele kolmandas kvartalis (vastavalt 0,4% ja 3%), kasvasid palgad seal üle 8% ning tööhõive ligikaudu 5%.

Seega ületas palgakasv töötlevas tööstuses esialgsete arvestuste järgi tootlikkuse kasvu, mis tõstis ka tööjõu ühikukulu. Kuna suurem osa töötleva tööstuse müügikäibest läheb ekspordiks, on tööjõukulude vaoshoidmine kulupõhise konkurentsivõime hoidmiseks väga oluline.

Esialgsete arvestuste järgi kasvas kogumajanduse tööjõukulu tootlikkusest kiiremini ning suurendas sellega tööjõu ühikukulu, mis tähendab omakorda kulupõhise konkurentsivõime langust. Kuna tööhõive kasv aeglustub, peab tööjõu tootlikkuse panus majanduskasvu suurenema.

Eestis juba mitmendat kvartalit järjest palgakasvu kiirenemine viitab selgelt tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele. Töövõtja määrab üha enam oma palka. Tööjõukulu on kasvanud tootlikkusest kiiremini juba alates 2011 algusest. See aga nõrgestab ettevõtete võimet majandusprobleemide korral töökohtasid säilitada.

Tööjõukulu reageerib majanduskasvu aeglustumisele üldjuhul viiteajaga. Samas on palgakasv ja majanduskasv liikunud juba kolmandat kvartalit järjest eri suundades. Välismaalt saadud esmaste tulude kasv ning ettevõtete sektori jätkuvalt korralikud (kuigi vähenenud) kasumid on võimaldanud maksta suuremaid palkasid. Selle aasta esimesel poolaastal ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus veel ei suurenenud.

Palgakasvu kiirenemine toetab nõudluse ning seeläbi eratarbimise kasvu. Suurem nõudlus ning suuremad tööjõukulud survestavad aga eelkõige tööjõumahukama teenustesektori hinnakasvu.