Ukraina ei allkirjastanud täna Vilniuses lõppeval ELi idapartnerluse tippkohtumisel ELiga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingut, eelistades tihendada kaubandussuhteid Venemaaga.
Gruusia ja Moldova parafeerisid oma lepingud, eesmärgiga need tuleval aastal ka allkirjastada, vahendas agentuur Bloomberg.
Ukraina juhtkond "valis tupiktee", ütles ELi praeguse eesistujariigi Leedu president Dalia Grybauskaite. "Näen selles tagasilööki Ukraina püüdlustele parema elu järele. Ukraina juhtkonna praegune otsus tähendab edasiliikumise peatamist."
Ukraina president Viktor Janukovitš ütles sel nädalal, et loodab lepingu Euroopa Liiduga siiski praeguse ametiaja jooksul (mis lõpeb 2015. aastal) allkirjastada.
Venemaa president Vladimir Putin väidab, et ei ole Ukraina ja ELi lepingu vastu. EL keeldus küsimust arutamast kolmepoolsetel kõnelustel.
Algselt pidi assotsiatsioonilepingu parafeerima ka Armeenia, mis otsustas Venemaa survel septembris liituda hoopis Venemaa juhitud tolliliiduga.
Ka Gruusial ja Moldoval tuleb tõenäoliselt arvestada Venemaa survega, ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius.
"Venemaa surve jääb alles ning edu sõltub Moldova ja Gruusia järjekindlusest," ütles ta. "Meil tuleb siit õppida, et Euroopa Liidu riigid peavad kokku hoidma. Meil tuleb oma strateegia Venemaaga suhtlemisel ümber vaadata."
Analüütikud prognoosivad Venemaa surve kasvu pärast seda, kui 2014. a Sotši taliolümpiamängud on peetud.
Seotud lood
Massilistest meeleavaldustest haaratud Ukraina valitsus kõigub ja majandusporbleemid süvenevad.
Opositsiooni korraldatud umbusaldushääletus Ukraina valitsusele kukkus parlamendis täna läbi.
Meeleavaldused Ukrainas Lvovist Harkovini on paisunud suurimaks poliitiliseks kriisiks oranžist revolutsioonist üheksa aastat tagasi.
Ukraina president Viktor Janukovitš toetab Nõukogude Liidu lagunemise järel esimeseks Ukraina presidendiks saanud Leonid Kravtšuki plaani kriisi lahendamiseks, mis tooks kõik osapooled ühe läbirääkimiste laua taha.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”