Klaasipesu- vedelikuga võib külma saada

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) tegi Äripäeva tellimusel kuus ühesugust katset, registreerimaks tuuleklaasivedelike puhul temperatuuri, mille juures tekkisid lahusesse kristallid. Selgus, et ASides Mayeri Industries ja Baltoil toodetud talvine klaasipesuvedelik hakkas külmuma pakendil märgitud miinuskraadist varem.

Mayeri Industries põhjendas Äripäevale pikas kirjas, miks analüüs pole pädev. Ettevõte oponeeris sellele, et EKUKil pole antud katseks vajalikku akrediteeringut ning kasutatud meetod ei sobi tuuleklaasivedeliku külmumispunkti määramiseks.

"Ehkki kasutasime katsete tegemisel meetodit, mis ei kuulu kütuselabori akrediteerimisulatusse, on tegu võrdleva analüüsiga, sest kõik proovid läbisid ühesuguse katse," ütles keskkonnauuringute keskuse kütuselabori juhataja Artur Gornischeff. "Samuti hindasime mõõtemääramatust – 2 kraadi – isegi veidi üle, et välja antud tulemuses kindel olla," lisas ta.

Tarbijale on oluline, et kui klaasipesuvedeliku pakendile on märgitud näiteks -20 kraadi, siis sellise temperatuuri juures vedelik jätkuvalt voolaks ning oleks pritsitav esiklaasile.

"Mida vähem külmumisvastast toorainet, metanooli sisse segad, seda odavam toote omahind tuleb," selgitas Eesti suurima tuuleklaasivedeliku tootja OÜ APChemicals müügijuht Sven Puhm. APChemicalsi toode vastas Äripäeva tellitud testis täpselt pakendil reklaamitule.

Baltoili müügijuhi Aimar Juusi kinnitusel panid nad kohe pärast seda, kui Äripäev oli informeerinud neid EKUKi katse tulemusest, samast partiist näidistoote digitaalselt muudetava kraadiga külmikusse. "Temperatuuril -22 kraadi on tulemuseks külmumatu klaasipesuvedelik," kirjutas Juus järgmisel päeval oma vastuskirjas.

"Kõigepealt täpsustan, et Fallerooni tuuleklaasivedeliku tootja on Mayeri Industries," oli OÜ Falleroon turundusjuhi Rene Vaheri esimene reaktsioon, kui Äripäev teatas talle võrdlustesti kehvast tulemusest nende toote puhul. "Kindlasti hakkame kriitilisema pilguga koostööpartneri olemasolevaid ja tulevasi tootepartiisid jälgima," lisas ta.

Pakendil märgitust mõnevõrra krõbedamat külma kannatava klaasipesuvedeliku tootja OÜ Flexoil juhi ja omaniku Riivo Eensalu sõnul on nad alati olnud seda meelt, et külmumist takistavat metanooli oleks tootes pigem rohkem kui vähem. "Et ennetada võimalikke kvaliteediprobleeme," põhjendas ta.

Külmunud klaasipesuvedelik ühtki autoosa otseselt ei riku, ent liiklusohutuse seisukohast võivad tagajärjed olla katastroofilised. "Kui inimene liiklusolukorras tahab tuuleklaasile vedelikku pritsida, ent sel kriitilisel hetkel süsteem ei toimi, on õnnetuse tõenäosus suur," nentis Tallinna tehnikakõrgkooli autonduse õppetooli hoidja Sven Andresen.

Milliseid Eestis toodetud klaasipesu vedelikke võrreldi ja mis tulemusi võrdlus andis, loe tänasest Äripäevast.