Eurogrupp leidis pangakriisi lahendamiseks kompromissi

Täna hakkavad lahendust edasi arutama kõigi 28 liikmesriigi rahandusministrid ning lõpuks peab selle heaks kiitma ka Euroopa Parlament, mille seisukoht toetab pigem Euroopa Komisjoni poolt algselt välja pakutud ja tugevalt tsentraliseeritud lahendust.

Ajaleht Financial Times vahendab Brüsselist, et põhiliselt otsiti vastust küsimusele, mis saab siis, kui kriisihaldussüsteemi ühtse fondi rahast kriisiolukorras ei piisa.

Seitse tundi väldanud kõneluste järel nõustuti, et sellisel juhul võivad valitsused kasutada rahalisi vahendeid väljastpoolt kriisihaldusfondi, mida nõudsid riigid eesotsas Prantsusmaaga ja millele Saksamaa algselt vastu oli.

Rahandusvolinik Olli Rehni sõnul toimus oluline läbimurre, mis võimaldab lõpuks rahulikke jõule tähistada.

Rahandusministrid detaile ei avalikustanud, kuid toetudes kõrgemate ametnike öeldule, kirjutab FT, et ilmselt lüüakse süsteem kaheks. Üks tagatissüsteem lepitakse kokku nn üleminekuaja jaoks, mil ühtne kriisihaldusfond 55 mld euro suuruses mahus pankade sissemaksetest alles koguneb (kuni 10 aasta jooksul). Teine süsteem, mis oleks tagavaraks olemas, kui fondi rahadest ei piisa, näeb ette võimaluse, et fond saab turult vajalikku kapitali laenata. Kuidas see toimima hakkab, lepitaks täpsemalt kokku üleminekuperioodi jooksul.

Üleminekuperioodi jooksul saaksid riigid taotleda sildfinantseeringut teistelt liikmesriikidelt või äärmisel juhul euroala ühtsest kriisihaldusmehhanismist ESM. Võimalik, et samal moel, nagu sai ESMist oma pankade jaoks laenu Hispaania riik.

Samal ajal leppis oma läbirääkimiste positsiooni kokku Euroopa Parlament, toetades pigem Euroopa Komisjoni suvel välja pakutud kriisihaldusmehhanismi. See on paljus vastuolus rahandusministrite kohtumisel töös oleva variandiga, vahendas agentuur Bloomberg.

"ELi valitsused näivad elavat paralleelmaailmas," ütles eelnõuga tööd juhtiv parlamendisaadik Elisa Ferreira. "Siin oleks põhjust mõelda, kas kokkuleppe sündimata jäämine poleks parem lahendus kui väga halb kokkulepe."

Siht on siiski Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel aasta lõpuks kompromissile jõuda, et vajalikud eelnõud jõuaks parlamendis ära menetleda enne tuleva aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Euroopa Keskpank, mis peaks tuleva aasta novembrist üle võtma järelevalve euroala pankade üle, toetab samuti tugevat tsentraalset süsteemi ühtse fondiga. Panga president Mario Draghi hoiatas sel nädalal, et kriisihaldust ei või muuta liiga keeruliseks. Kriisis peab saama otsused langetada kiiresti.

"Me ei peaks looma sellist ühtset kriisihaldussüsteemi, mis on ühtne ainult nime poolest," ütles Draghi esmaspäeval Euroopa Parlamendis.