Kallas eurost: rahaühik ei lahenda midagi

"Raha ei tee ise ühtegi puulusikat," ütles Kallas läinud nädalal Äripäevale antud pikemas intervjuus, kus sai käsitletud erinevaid teemasid.

Katkend intervjuust

Nobelist Christopher Pissarides pidas hiljuti loengu Londoni majanduskõrgkoolis, kus väljendas euro tulevikus suhtes suurt skepsist.  Praegune poliitika ei loo töökohti, ei kergita majandust, räägitakse kadunud põlvkonnast. Pissarides ütleb, et aeg on teha selge sott, kas on mõtet euroga edasi vinduda - poliitiliselt ei suudeta riikide vahel kokku leppida sellist efektiivset süsteemi, näiteks pangandusliitu,  mis on rahaliidu toimimiseks vajalik.

Kasv ei tule vähem vaevaliselt kui eurot ei ole. Mis on variant? Euro on rahaühik. Räägitakse euro sotsiaalsest dimensioonist. Ma olen korduvalt öelnud, et euro sotsiaalne dimensioon on see, et rahaühik teie taskus on stabiilne. See on ülitähtis. Et teie pension, teie riigiametniku palk ei hakka kaduma selle tõttu, et rahaühik muutub väärtusetuks.

Rahaühik ei saa aga lahendada kõiki asju. Kogu aeg on mingi tahtmine, Eesti krooniga oli sama lugu. See peaks lahendama kõik asjad - tegema puulusikad valmis. Rahal on oma funktsioon. Raha ei tee ise ühtegi puulusikat. Selleks peab ikka inimene olema, kel on motivatsioon ja oskused.

See jutt, et euroga on kehvasti, seda on räägitud algusest peale. Alates 2008. aastast on Euroopa teinud tohutu suure hüppe edasi. Need asjad, mis omal ajal kritiseeriti Mundelli teooria (Robert Mundell, optimaalse valuutaliidu teooria looja - toim.) põhjal, et Euroopal ei ole reservi selleks, et tasakaalustada asümmeetrilisi šokke, see on täna olemas. Ja see kõik on toimunud pärast 2008. aastat, kui tekkis kriis.

On ja ei ole. Raha kasutusel on igasugused püünised ees.

Mis te kasutamise all mõtlete? Et annate raha, kellel vaja?  Võtate taskust ja annate niisama? Laenate, kui usaldate. Aga kui ei usalda, nagu Ukrainat? 19,3% on võlakirja intress, see on kohe pankrot. Ega ühtegi kopikat pole kellelegi antud tasuta.

Inflatsiooniga tehakse kah viga. Räägitakse, et seda on vähe. Aga inflatsioon on salakaval relv, see muudab sissetulekute struktuuri. Ega erasektor ja eriti  kaubandus peab vastu, aga see ei muuda põhimõtteliselt probleemi.

Rahaühik ise ei lahenda midagi. On vaja paindlikku tööturgu ja konkurentsivõimelist majandust ja vähe protektsionismi. Siis asi läheb.

Näiteks Iirimaa - taksondus oli reguleeritud, oli 1500 taksot. Liberaliseeriti, tuli 12 000 taksot. Osa kõrbes kiiresti, praegu on 7500 taksot. Viis korda rohkem. Kõik teenivad - ju peavad vastu. On euro või pole, see ei muuda asja. Kõik otsivad imerelva, aga imerelv on ikkagi töökus ja algatusvõime.