Sotsiaalministeerium koolitas välja organisatsioonide-sisesed soolise võrdõiguslikkuse uurijad, ent ettevõtjad pole nende teenusest huvitatud.
Soolise tasakaalu koolitust rahastati Euroopa sotsiaalfondist 16 232 euroga, millest 3000 eurot maksis riik. Pool aastat kestnud õppus oli neljale osalejale tasuta, kuid neile seati tingimus, et nad peavad tulevikus tegema võrdõiguslikkuse auditi vähemalt kolmes organisatsioonis.
Seejärel jagas Euroopa sotsiaalfond organisatsioonidele soolise võrdõiguslikkuse meetmest uuringuteks peaaegu 200 000 eurot toetust. Raha said taotleda ettevõtjad, riigiametid ja teised organisatsioonid. Kokku jagati toetust kuuele huvilisele, nende hulgas ka Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale, kes selgitasid 70-eurose tunnihinnaga eksperdi Hille Hanso abiga välja, milline on naiste olukord nende parteis. SDEs tehtud uuring maksis 21 000 eurot, mille eest intervjueeriti organisatsioonide juhtkonda, viidi läbi anonüümne töötajate online-küsitlus ja ettevõtte kogutava personaliinfo analüüs. Kõige tipuks esitavad eksperdid nõuandeid, mida naiste olukorra parandamiseks ette võtta.
Ometi kurtis juba möödunud aasta lõpus sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter, et ettevõtjad võiksid soouuringute jaoks julgemalt raha taotleda.
"Selles mõttes oli karm," nentis soolise võrdõiguslikkuse koolituse läbinud Pirjo Turk ja lisas, et kuigi ettevõtjad oleksid saanud uuringu teha eurorahaga ja sisuliselt tasuta, polnud neil ka sel juhul sageli huvi. "Aga kindlasti oli kahe aasta jooksul, mil meede oli avatud, märgata huvi suurenemist teema vastu," ütles koolituse läbinud Margo Peetsalu.
Kes on kvalifitseeritud võrdõiguslikkuse uurijad Eestis, loe tänasest Äripäevast.
Autor: Katariina Krjutškova, Kristi Malmberg
Seotud lood
Sihtasutuse Innove mullune uuring näitas, et meie firmas soolist võrdõiguslikkust ei rikuta, ütles mööblifirma OÜ Bellus Furniture tegevjuht Urmas Aun.
Me teeme töötajate seas iga aasta lõpus rahulolu-uuringu ja meil ei ole küll mingit märki, et naised oleksid rahulolematumad kui mehed, kinnitas ASi Estiko-Plastar juhatuse esimees Triin Anette Kaasik.
Arvestades, et meil on 75 protsenti töötajatest naised, siis ma ei kujuta ette, millist aspekti võiks meil soolise võrdõiguslikkuse kandi pealt üldse uurida, ütles Elvas asuva ASi Enics Eesti tegevjuht Emöke Sogenbits.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.