Euriboride tõus on olnud suhteliselt marginaalne võrreldes pikemaajaliste swapiintressidega (näiteks 2 aastat, 5 aastat ja 10 aastat), mis on detsembri lõpust tõusnud umbes 0,2 protsenti, kirjutas Nordea analüütik Tõnu Palm.
„Intresside tõus algab tavaliselt pikkadest intressidest, kui turuosaliste riskivalmidus ning ootused majanduskasvule ja inflatsioonile kasvavad. Täna saame rääkida riskivalmiduse kasvust, samas kui euroala majanduse väljavaade püsib käesolevaks aastaks kasin. Seega tiba vara rääkida intresside kasvu trendist,“ ütles ta.
„Ei saa välistada, et 2 aasta swapiintresside tase 0,297% (mis lihtsustatult on kui euriboride keskmine ootus 2 aasta perspektiivis), mis saavutati detsembrikuus, võib jääda põhjaks või vähemasti on põhjale juba väga lähedal. Riskid on suuremad, et näeme aastases horisondis kõrgemaid intresse, samas majanduse fundamentaalnäitajate alusel oleks põhjendatud kui intresside jõulisem kasv jääks järgmisse aastasse,“ jätkas Palm.
Nordea intressistrateegide ootus on, et Euroopa Keskpanga refinantseerimise määr jääb 0,75 protsendile ja kolme kuu euribor võib aasta lõpuks tõusta kuni 0,30 protsendi võrra. Turgude ootus on tagasihoidlikum 0,17 protsendine tõus.
Seotud lood
Kuigi kuue kuu Euribor veidi kerkis, jääb intressimäär madalaks usutavasti veel aastaiks. Euribori languse võimalikkuse osas ollakse aga eri meelt.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.