Kasv on 25 protsenti ehk kõva Harju keskmine, võrdles Pärnus asuva OÜ LVM Kinnisvara juhatuse liige ja osanik Ingmar Saksing värsket elektriarvet eelmise kuu arvega.
„Ka absoluutväärtuses oli kasv märkimisväärne – vanas rahas ligi 500 krooni,“ ütles Saksing ja lisas, et seega aastas tuleb neil nüüd rohkem ära anda 6000 krooni ehk 384 eurot. „See on kaudne maksutõus,“ võttis Saksing elektri kallinemise teema kokku.
Saksing rõhutas, et neil on kõige tavalisem ja klassikalisem büroo. „Me vahetasime büroos kogu valgustuse kolm aastat tagasi välja halogeenlampide vastu,“ seletas ta. „Kontoriseadmeid väga palju elektrit tarbimas pole ja suuri prožektoreid fassaadi ning vaateakende valgustamiseks me ei kasuta.“
Äripäev küsis täna ettevõtjatelt, milliseid järeldusi nad teevad esimesest avatud turu elektriarvest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
EstLink 2 merekaabli projekti valmimine 2014. aastal, mis tagab ühenduse paranemise Soomega, võib Eesti Energia teatel tähendada veel suuremat elektri hinna tõusu, kuna ajalooliselt on meie põhjanaabrite elektri hind olnud kõrgem kui Eestis.
Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan selgitab, kuidas kujuneb üldteenuse hind. Üldteenust kasutab Eestis umbes 35% tarbimiskohtadest.
Eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused, mis andsid kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda ligi kaks kolmandikku andis kodudesse jõudnud elekter.
Kuna üldteenuse hinnakujundus on tekitanud avalikkuses rohket diskussiooni, üritab Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan võtnud ettevõtte blogis hindu põhjendada.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.